Kui huvitab, siis lugesin alles t�na selle jutu l�bi.

Nagu t�nasest Postimehest selgub, j�tkab Kink ikkagi Spartakis. See jutt siin kellegi poolt, et tuleb sealt �ra osutus infom�raks.

to l��tik
Tuli just meelde sulle huvitava L�ti koondislaste �leminekud p�rast EM-i. Neid oli kolm. Stepanovs Arsenalist Grasshoppersisse, Prohorenkovs Haifa Maccabist Moskva Dinamosse ja Astafjevs Admira Wackerist(Austria) Kaasani Rubini. Ma arvan need kaks viimast oleks ilma finaalturniirita ka toimunud. Ning sisuliselt vaid Stepanovsi diil rohutirtsudega oli see arvestatav. K�ne alla oleks tulnud ka Verpakovskis, kuid kuna oli juba Kiievi diili teinud, siis j�i see �ra. Nii, et vaatamata sellele, et m�ngiti kaks v�ga head m�ngu-Tśehhi ja Saksamaaga, ei p��senud nad eriti tugevatesse klubidesse. Selle taustal ei tasu ka meie meeste suhtes mingeid erilisi illusioone luua ja mina nt. oleks rahul kui paar meest skandinaavia tippkluides l�bi l��ks ja seal regulaarselt p�his oleks. Siis v�ib edasi unistada.

P�ris teoreetiline see liigade v�rdlus pole. Mina toetun alati uefa riikide klubide reitingule ja �leminekute osas skandinaavia klubidele, kuna see piirkond meile k�ige l�him ja eestlastele j�ukohane. See liigade tugevus on siiski aastak�mnete pikkuse m�ngude tulem. Ja et iga hea m�ngija v�ib �ksk�ik kuhu liigasse p��seda, pole ka p�ris �ige. Ka siin olen j�lginud viimase 5 a s�ndmusi ja paraku on rahvusel siiski neis tuntav osa. Ehk siis kui tugev vutiriik mingi on. Suures osas on need liikumised �hest liigast teise suht korrap�rased, kuid muidugi on ka erandeid. Aga p�hiline skeem on selline, et skandinaaviast(eriti Norrast liigutakse nii 70-80% ulatuses albionile, viimasel ajal k�ll rohkem esiliigasse ning Taani ja Rootsi puhul on briti ja mandri-euroopa(saksa,prantsusmaa,holland) suhe umbes 50-50.

Tavaliselt loen ma ikka Sinu ja midfieldi jutud l�bi, et mitte m�nda huvitavat fakti mitte maha magada, kuid teoreetiline arutelu erinevate liigade tugevusest on t�esti ju vaid teoreetiline. Ja seda teemat olete juba varemgi korduvalt puudutanud.
Fakt on see, et tugev m�ngija v�ib igast liigast kuhu tahes v�lja murda. Pole ju meie omad ka p�hjamaadest kuhugi v�lja murdnud. K�ivad klubist klubisse, kuid Euroopa j��b puutumata. Lihtsam seletus on selline : tase pole piisav.

Kuule sa Millwalli f�nn. V�ib olla paned endale mingi nime, et ei peaks jumal teab mitmenda to midfield nime tagant midagi otsima. Ja see arutelu teemal kes kui palju kellestki �le oli on t�hine. Kuna tegemist pole Eesti klubidega, siis nagu l�heb see v�he korda. Sulle paistab see aga v�ga hinge minevat. Soovitus-v�ta rahulikult.

Kas keegi oskab �elda mis Zeljast on saanud?

Ma ei v�idagi, et tulemust peaks �lekaalu j�rgi otsustama. Lihtsalt sa v�itsid, et madjarid olid k�vasti �le Millwallist, mis ei olnud t�si a) esimese m�ngu skoori b) ega ka m�ngupildi p�hjal. Mu point polnud asjaolu, kes edasi sai, vaid see, et sa valetad (v�imalik, et teadmatult, aga siiski) oma �iguse t�estamiseks ning hiljem veel �igustad seda.

ole n��d, m�ningad on v�ga k�rge lennuga, see puudutab takit.

Lugesin just onside.dk saidilt, et U.Rooba peakonkurent vasakkaitsja kohale Peter Cristiansen on klubist lahkumas ja Roobat arvatakse olevat esimene valik sellele positsioonile. Tore kui nii l�heks. Pole ta juba pea aasta sisuliselt algrivistuses m�nginud kui need kaks viimast Royal leaguu m�ngu va.

Mul oleks k�ll hea meel, kui ta nt. Klavanile Norrasse j�rele l�heks. Saaks tsiviliseeritud keskkonnas riigis ja korraliku tasemega vutiriigis edasi areneda. Pealegi oleks seal ka reaalne platsile saada. Aga ei tea mis klubis ta siin m�ngima hakkab.

mis parata, elu karm t�siasi. Spartak lihtsalt ei oska hinnata nii head Eestimaa m�ngijat. Vanemad tulevad juba n��d, j�rgmisel n�dalal.

viimasele
R��gid t�tt v�i migi k�lakas?

Kink ja Venemaa? Kink ju tuleb tagasi.

Valerengat, Branni ja Rosenborgi peetakse ka suurimateks soosikuteks Royal league v�idule. Samuti on nii rootsi kui taani saidid tunnistanud norra liigat kui parimat skandinaavias. Oleks kena kui keegi koondislastest talvel taas fjordidemaale p��seks. Nende stiil on eestlaste omaga v�ga sarnane. Ja lisaks peetakse aprillis s�prusm�ng, mis annab v�imaluse taas meie mehi nende klubidele n�idata.

Absoluutselt, midfield. Norra liiga on tugev. Kuid kas Sa mitte ei alahinda Rootsi ja Taani liigasid? Ma usun, et nende tasemed ei j�� �ldsegi mitte Norra omast maha. Samas on Skandinaavia kolm tugevamat liigat Euroopa tippliigadest - Inglismaa, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa - ikkagi mitme p�gala v�rra maas, mist�ttu ei Norra, Rootsi ega ka Taani ei suuda stabiilselt (r�hutan: stabiilselt) tugevamatega m�ngida. Rootsi ja Taani olid muidugi EM-l k�vas hoos, kuid puudub siiski stabiilsus v�i nimetagem seda isegi j�rjekindluseks. Norra koondise tagasil��gid pole muidugi mingi argument ega t�estus nende n�rkusest. Norras on kerkimas uus p�lvkond, kellest paljud tegid kaasa viimati s�prusm�ngus Austraaliaga Fulhami kodustaadionil ning tehti 2:2 viik, kusjuures Austraalial l�id kaasa nende eredaimad t�hed eesotsas Kewelli, Viduka, Schwarzeri, Lazaridise jt. Eesti jalgpalli lipulaeva, j�tan siinkohal nime nimetamata v�ltimaks luuravate pilkudega kommentaare lugevate asjameeste vastuv�iteid nimele tuginedes, suund Skandinaaviale on seet�ttu paratamatu ning v�hemalt esialgu v�ga oluline. J��b t�esti ainult loota, et paremad palad pigem Skandinaavia kui suure idanaabri suunas liiguksid, sest viimased t�estused Venemaa infrastruktuurist, treenerite tasemest, ning �le�ldisest organiseerimatusest, andsid v�rkpallurid N�mmsalu ja Meresaar, kelledest esimene pidi k�ll igavene looder olema, aga mis siiski sisu ei muuda.

norra liiga on tugev ?????????? .Mitu mansat mangib nendest liigadest meistrite liiga ,norrast vist �ks ja seegi saab lutti nii et tolmab. Klavan on k��bik ,keda pohlak tahtis staariks teha nii kui piirojat ,suur sula mula aga paska panevad m�lemad nii kuidas saavad.Tugevad liigad kus meie poisid m�ngivad : inglis : POOM , ukraina :R�HN , vene STEPANOV,OPER ,�lej��nud pole k�nev��rt .

krt vaata mida sa r��gid. kus ise m�ngid, hea kui eesti 4 liigas. seega norra liiga on v�ga hea platvorm meie m�ngijatele, sest viikm�e sugused niikuinii ei saa inglismaale, elaks praegu pareikole kaasa hoopis

Nende p�hjamaa liigade �hine omadus on klubide v�rdsus. T�itsa tavaline on , et eelmise aasta medaliv�itja kukub j�rgmisel aastal hoopis v�lja v�i siis deb�tant saab medal v�i koguni kulla. Mullune Norra medalimeeskond(ilmselt sai medali, kuna osales UEFA Cupil) Bodo p��ses napilt v�lja langemisest t�nu paremale v�ravate vahele �l. m�ngudes. Meenutuseks : Bodo oli ka Levadia vastaseks UEFA Cupil. Ja alles langes Valerenga I divisjoni, n��d on peaaegu meister juba. Tundub, et hoog on neil endiselt sees ja oleks Norra liiga kauem kestnud, oleks ka tiitel tulnud.

to ethan
Ma ei alahinda taani ega rootsi liigasid, aga r��kisin siiski viimastest arengutest royal leagues ja tulemused ei valeta. Senistest m�ngudest on norra klubid saanud 20 punkti, rootsi omad 14, taani omad 8. Siiski on homme k�ik taani klubid m�ngimas 2 voorust vahelej��nud m�nge,sh FCK-Brondby. See on fakt. Ja ma arvan see on juba t�kk aega selge, et just tippeliga on meie meestele sobivaim neist komest. Taani suhtumine p�rast kevadist s�prusm�ngu on meil h�sti meeles ja see v�ljendus ka selles, et vaatamata viigile ei kutsutud �htki meie m�ngijat nende klubidesse isegi testimisele ja see viimanegi, kes sinna j��nud v�ib olla lahkub norrasse talvel. Rootsiga tundub pole meie vutiasjameestel erilisi suhteid, kuigi asub vaid 300 km kaugusel �le lahe. Ja ma arvan seda v�rdlust skandinaavia liigade euroopa top 5 vahel pole kohane meie m�ngijate kontekstis mainida, seda teavad isegi k�ik. See oleks t�eline ime, kui �kski v�ljakum�ngija neisse liigadesse p��seks. J��gem siiski realistideks nagu eestlastele kohane. Meil pole �kski mees veel skandinaavia tippklubiski l�bi l��nud, mis siis inglise v�i hispaania liigast r��kida. Rooba on saanud k�ll kaks tiitlit, kuid tema panus m�nguliselt oli eriti kevadringis kui tiitli saatus otsustati sisuliselt null. Nii et tuleme maa peale ja �rme mainime suuri euroopa liigasid meie meeste v�imalike pesadena. Mina oleksin v�ga rahul kui Oper, Piiroja ja Teever m�ngiksid nt. Brannis ja Valerengas. Ja oleksid seal p�his regulaarselt, mitte vahetusmehed nagu Oper Moskvas kogu selle aja on olnud.

Absouutselt, j�llegi. Taanlaste reaktsioonide v�ljatoomine on v�ga asjakohane. Opergi �tles p�rast Aalborgist lahkumist, et taanlased on igavene k��niline rahvas, ning v�lismaalaste suhtes pealtn�ha s�bralik, kuid sisemas v�ga negatiivne. Sellegipoolest oli v�ga kahju, et Oper just Venemaale liikus. V�ga kahju. Norra, Rootsi, Belgia, Hollandi k�rgliiga tagumise otsa klubid - k�ik need olnuks minu silmis paremad variandid. Ma mitte ei taha n�usse j��da v�itega, et eks mees ise teadis, mida mees teeb. Ju rahapatakad ikka m�ngus olid. See on m�istagi spekuleerimine, kuid ei saa v�ita, et see pole t�en�oline.

Rootsiga on lood nihud olnud seni jah. Sellega ma k�ll korrutan midfieldi m�tet. Viikm�ed seostati pikalt AIK-ga, enne kui Valerenga nobedamalt otsusele j�udis (ses suhtes on Rekdal �ldse kiire tegutsemisega - ka Piiroja ning Klavanit ei valitud ega vaadeldud ju kaua, Piiroja eriti). Viikm�e Enk�pingi eest pole n��d suurem asi argument ega ka Gussevi aastad Trelleborgis varumeeste pingil.

Et siiski tahaks n�ha liikumas l��nde, mitte itta, Allast, Lindpere, Kaalmat (samas, vaevalt ta l��nde l�hiajal minemas on, p�rast seda vast juba hilja), Meelis Roobat (j�rgmine hooaeg ilmselt otsustav). J�rgmine hooaeg peab n�itama, kas Zahovaiko on v�imeline k�rgema tasemega tiimide vastu samamoodi m�ngima, nagu n�rgemate vastu. Kui arenguh�pe j��b tulemata, siis on ilmselt temagi veel mitu aastat Floras kohta h�ivamas. Viikm�e muidugi peaks edasi liikuma, kuid kuhu? Valerenga statistika on ju kirjas, kes sellisele r�ndajale ikka v�ga hammast ihub? Saharov peaks kindlasti k�va arenguh�ppe tegema j�rgmine hooaeg, ning edasi murdma, nagu ka Haavistu.

Paraku pole praeguste p�himeeste arengut n�ha olnud Floras, ning erilisi �leminekuid oodata pole. Kui siis ainult Lindpere puhul. Seevastu Flora-v�liselt ootaks edasiliikumist Teeverilt ja mitmetelt Levadia meestelt, kes t�navu hea mulje j�tsid. Teever aga ilmselt esimese korraga l��nde ei suuda murda, sest TVMK m�ned�ment on sellise mulje omandanud, et seda pole lihtsalt oodata. Levadia, nimetagem siinkohal ka Petersood, k�itumine on olnud aga juba selline, et skeptiliseks teeb... pole kuulda olnud.

Vot selline enesekorrutamine siis.

Lisaks veel seda, et skandinaavia liigad saavad nii siin foorumis kui ajakirjanduses minu meelest v�ga v�ha t�helepanu, arvestades seda, et meie mehi m�ngib seal k�ige rohkem. Ja �he eelneva tegelase jutt ukraina ja vene liigadest kui tippliigadest on naerukoht. See et sealt kaks-kolm klubi eurosarjas m�ngivad ei n�ita liiga taset tervikuna. Sama teooria j�rgi on ka Belgia ja Śoti liigad tippliigad. Ja Torpedo saavutused on eurosarjades nigelamad kui nt. Valerengal, kes j�udis eelmisel aastal uefa sarjas 32 hulka, samuti ka Rosenborg ja skandinaaviast ka Brondby. Meil levinud arusaama kohaselt on �ksk�ik mis klubi bundesligast v�i premierist automaatselt tugevam kui nt. m�ni v�ikeriigi tippklubi. Sellist juttu saab r��kida vaid diletant. Ja inglise klubid peale 4-5 tippu pole uefa sarjas ju midagi savutanud. Iga aasta on mingilt kesk v�i ida-euroopa satsilt p�he saadud.

Kesk-, Ida-, P�hja-Euroopa tippklubisid alahinnatakse, t�si mis t�si. Kuid see-eest pead n�ustuma, midfield, sellega, et igal n�dalal, vahel lausa kaks korda n�dalas, pidada m�ng Inglise Premier League's on oluliselt kasumlikum kui pidada selle v�ikesema liiga tippklubiga 6 v�i �tleme 8 eurom�ngu, ning selle k�rvalt Euroopa keskmisel tasemel liigas pallida.

Samuti on ju hoopis teine asi saada jalgpallikultuuriga nakatunud riigis m�ngida, ning n�idata ennast suure rahvahulga, rohkemate skautide, ning korralike treeningtingimuste, ning loomulikult ilusate staadionite keskel Inglise 1. v�i mitte mitte ka Inglise 2. divisjonis, kui pallida m�nes Enk�pingi-suguses v�ikeklubis. Jne. Saab arutleda mitme k�lje alt. Tolku aga ei miskit, sest �leminekuid pole.

Tjah, midfield kirjutas samal hetkel just vastupidist v�itva kirjutise. Millwalli puhul ma just r�hutaksin seda, millest ma oma eelmises postituses r��kisin. Meenub mulle n�itena Tomasz Radzinski, kes CL-is tollal v�ga edukalt esinenud Anderlechtis l�ks k�hklemata Evertoni tuues ettek��ndeks tugeva tasemega m�ngud, mida saab igal n�dalal. Olgugi, et eurosarja p��semine Evertoniga v�ga ebat�en�oline, kuid see-eest saab Premier League's pidevalt CL-i... kui saate m�ttele pihta :)

Ahsoo, l�ks meelest.

�tlesid, et Millwall langes kiiresti v�lja. Vaata see-eest, kui tugevalt esineb Saksamaa esiliiga klubi Aachen. Vot nii :)

Selle transferipoliitik heaks n�iteks oli ka Sunderlandi treener Mick McCarthy, kes oli k�ll huvitatud Opist ja Raiost, kuid vabandas pidevalt mitteostmist rahapuudusega. Kuid oh imet sel suvel osteti lausa mitu meest ja �ks r�ndaja vist isegi mingi 400 tuhande naela eest. Ma arvan, et Opi oleks umbes samas hinnas olnud. Lihtsalt demagoogia stiilis, oh te rumalad eestlased-anna teile lootust, kuid kui otsustamine k�es, siis valine ikka m�ne briti kasv�i 35 tuhande naela eest, nagu eelmisel kuul �he kaitsja peale kulutati. Ja Kruglovi testimine on n��d ajaloo pr�gikastis. Nii need asjad k�ivad suurriikides. V�iksetele kott p�he ja olgu vait.

�ks j�i ikka �tlemata. Ma ei n�ustu absoluutselt v�itega, et Hispaania, Saksamaa ja Itaalia esiliigad on Inglise omast tugevamad. Itaalia ning Hispaania koledad staadionid, ning kehvapoolsemad treeningtingimused ei loo selleks mitte �htki eeldust, samas on Saksa esiliiga tase (nagu ka teiste n�idete) palju eba�htlasem kui Inglismaal.

Ununes �ks asi eelmisest kommist v�lja. Eestis on nagu j��nud mulje, et Inglise esiliiga st. Championshipsi peetakse nagu mingiks hirmtugevaks liigaks. Konktreetne n�ide selle tasemest. Uefa sarja esimeses ringis sai Millwall ehk selle liiga �ks tugevamaid klubisid kindlalt kotti ja seda m�lemas m�ngus ungarlaste Ferencvaroselt. Kusjuures juhtusin n�gema uefa sarja loosimist ja seal just briti kommentaatorid kartsid ida-euroopa klubisid ja seda nt. ka Newcastle puhul. Eelmise aasta CL eelringi kott Partizanilt ju meeles. Point ongi selles, et meil valitsev mingi pime hullus Inglise esiliiga kui hirmtugeva liiga suhtes on t�ielik eksitus. See et seal palju pealtvaatajaid k�ib ei t�henda veel taset euroopa m�istes. Seega tundub skandinaavia ja nende tippklubid siiski k�ige reaalsem meie parimatele. V�ib olla ka Opi jaoks kui Torpedo ei suvatese nt. aasta p�rast lepingut pikendada. Mis pole sugugi v�imatu vaadates tema kahe viimase hooaja cv-d. Teever oleks ka minu meelest ehk parim variant p�hjamaades l�bil��miseks. Tundub tugevama v�itlejana kui Klavan v�i Kink. Sarnane Opi ja Piirojaga. Tugev v�itleja, ei j�� p�rast kossi saamist maha lamama nagu Klavan vaid �ritab kohe edasi v�idelda. See omadus mulle meeldib. Tundub l�bil��giv�imelisem. Kui jah see TVMK miskit noormehe tuleviku suhtes ette v�taks. �lej��nud mehed koduliigast(Lindpere, Allas, J��ger, m�ned Levadia vennad) paistavad kuidagi v�hem perspektiivikatena. Kuid see on vaid minu arvamus.

Nojah aga ma r��kisin inglise esiliigast. 2 bundesliga, serie b ja hispaania esiliiga ma arvan on isegi tugevamad albioni omast. Jah sama asja olen minagi m�elnud selle esiliigas m�ngimisega m�nes vuti suurriigis. Kuid siin kohal ei tasu unustada siiski meie rahvust. Olen j�lginud just selle koha pealt teisi v�ikeriikide mehi championshipis ning kui algul spekuleeritaksegi m�ne premieri klubiga, kuid kui asi l�heb otsustamiseks valitakse ikka m�ni suvaline prantslane v�i hispaanlane ja see v�ikeriigi mees j��b pika ninaga. Viimane n�ide just Watfordi islandlasest Helgusonist, kes vaatamata superm�ngudele peab vist ootama oma klubiga t�usu premieri mis on v�ga ebareaalne. Seostati teda see n�dal Crystal Palace-ga kuid siis ilmus jumal teab kust mingi inglane, keda hoopis osta tahetakse. Ja see asi j��b niimoodi ilmselt igavaesti. Lihtsalt suurriikidel on selline voli v�iksmatele p�he istuda. Paraku on see reaalsus. Muuseas eelmisel aastal enne Torpedosse siirdumist oli lisaks Brannile �ks hollandi klubi, kes Opi vastu huvi tundis. Ega sa tea kes see v�is olla. Kahtlustan, et Groningen vist, kes peale seda ka Hamre vastu huvi tundis. See oleks v�ib olla parem variant olnud kui venemaa, kuid klubi ise pole suurem asi. Pidevalt seal eredivisie teises pooles.

Ohh ei m�leta, tead. Samas on huvi ning reaalne pakkumine kaks v�ga erinevat asja v�ga erinevatest kategooriatest. �ks kategooria j��b lausa nende vahele - pakkumise ettevalmistamine (mis v�ib rahaliste v�imaluste puudumisel �ra j��da). Huvi tuntakse v�ga paljude vastu. Muidugi on see kompliment, kuid siiski mitte v�ga tugev argument. See selleks. Muide Branni huvist kuulsin alles hiljuti esimest korda.
See jutt p�he istumisest on natuke t�si, kuid natuke kibestunud jutt. On vastupidiseid n�iteid piisavalt, �hena tooksin v�lja Shaun Goateri (Bermuda). Inglise madalamate divisjonide ning Premier League'i vahe on m�ngutempos k�llaltki erinev, ning v�ga olulise vahe teeb sisse 8 enampeetavat m�ngu Nationwide liigades. See t�hendab, et �ldiselt noori v�lismaalasi madalamatesse liigadesse ei v�eta, sest neil pole sellise vaimset ega ka f��silist ettevalmistust, et mahvile vastu pidada, kuna lisaks suuremale koormusele saab m�ngija madalamas inglise liigas ka palju kontaktsemat m�ngu tunda, ning kuna madalama divisjoni m�ngud on palju rohkem v�itluses kinni, kui oskustes, siis peab olema ta ka v�ga meeskondlik m�ngija, ning �htlasi v�ga p�hendunud. Vastasel juhul lihtsalt inglise madalamates liigades l�bi ei l�� ega oma klubiga k�rgemale ei t�use. T�helepanelikult j�lgides oled ehk m�rganud, et 1. divisjonist t�usevad enamasti klubid, kelle tuumikust 90% v�i rohkemgi moodustavad ainult britid ise. Sellega seletan mina seda p�heistumise teooriat. Kuid ei v�lista ka v�ikest t�ep�ra selles v�ites, sest kahtlemata on ajast mahaj��nuid ka Inglismaal, selliseid, kes spordi arengut Eestiski takistavad.

Mis Helgusoni puutub, siis pole ta nii suurep�rane olnud �hti. Samuti m�ngib vaikselt tema kahjuks vanus (s�nd. 1977). Paljud Premieri klubid ei soovigi omale, kui tegu just muidugi hiilgama l��nud t�hega pole - juhtub divaris siiski harva, madalamast divisjonist m�ngijaid, sest nad n�uavad kohanemisaega k�rgema liiga tempoga ning tehnilisusega.

Ega ma ole jah p�ris finantsasjdega kursis, ega nii v�ga ei huvitu ka. Aga sul see vist lemmikteema vist. Nii mulle kui ka paljudele teistele tavaf�nnidele on siiski oluline(eestlastest siis r��gin) et kasv�i �ks , ��rmisel juhul kaks meest kasv�i l�hiaastatel m�nda euroopa suurliigasse p��seks(olgu kasv�i WBA v�i Ajaccio sugused klubid). Kuid isegi kui p��aks optimist olla, mina sellest m�ngijatevalikust, kes praegu koondises figureerivad selleist meest ei n�e. Nii kahju kui see ka pole.

Kuna mina r��gin ka finantsasjadest, siis mind justkui ei peaks huvitama, kas m�ni eestlane p��seb v�lisliigasse v�i mitte, seda �ritad selgeks teha v�i? Viimase paari postiga oled natuke kiiva kiskunud, ning m�te on kadunud. Ei midagi isiklikku.

Ka mul pole miskit iskilikku, miks peakski. Ja see finatsasja ja his, ger klubide treeningtingimused mind ei huvita. Point oli siiski selles, miks eestlased euroopa top 5 liigadesse ei saa, ega t�en�oliselt hakkagi niipea p��sema. Poomi siirdumisest saab m�rtsis 8 a. K�nekas fakt.

Get your facts straight. Kodus tegi Millwall Ferencvarosiga viigi ja oli m�ngulises �lekaalus.

eelmisele
Ja kas jalgpall on iluuisutamine, et m�ngulise �lekaalu alusel tulemusi jagatakse. Fakt on see, et teise m�ngu nad 1:3 kaotasid. Ja need numbrid l�hevad tabelisse.

R�hn l�i v�rava!!!

ethan ja midfield 2kki r22gite msnis vms?

See jutt siin l�ks jah liialt teoreetiliseks. Mis neist liigadest ikka pidevalt v�rrelda. Kuidas �ldse v�rrelda, kui k�ik on ju suhteline, m�nes l��mata v�i l��dud kollis kinni.
Seeeest R�hn l�i t�elise kolli.

Ma k�ll ei m�ista, mis siin liiga teoreetilist oli. Tagantj�rele udujuttu puhuda on eriti madalalaubaline.

V�ib-olla olid m�ned l�bustavad joonistused puudu, mis l��tikule ja ergele lugemise huvitavamaks teinuks? Samas pole ju vaja �ldse lugeda kui ei sobi!

U.Rooba osales t�nases Royal league vahelej��nud m�ngus igirivaali Brondbyga 65 minti, siis vahetati v�lja. FCK on oma grupis teine. Muuseas m�lemad meie meeste koduklubid nii FCK kui Valerenga on ainsad kaotuseta meeskonnad kogu Royal league peale.

Kui minu jutt on kibestunud, siis on k�ik eestlased kibestunud. V�i oled sina r��mus, et Bermuda saarte mees saab lepungu, aga eestlane mitte. Ja kui Helguson on vana, siis Opi lootused oleks isegi kaks aastat tagasi olnud pea sama v�iksed , kuna praegu ta sama aasta mees kui Helgusongi. Ja �htlasi on selge, et selleks et kasv�i esilligasse p��seda tuleb Eestist lahkuda juba 18-20 a-selt. Et paari aastase skandinaavia perioodi j�rel edasi minna. Paraku pole peale Klavani �htki sellist teist meest meil. Kink ja Venemaa on suur k�sim�rk. Aga sel juhul on Lindpere ja eriti Allas sisuliselt m�ngust v�ljas vanuse t�ttu, kuna pole isegi skandinaaviasse saanud. Ja nagu enne �tlesin, Teever oleks ikkagi ainuke varinat, kui talvel v�lja saaks.
P.s Esimest korda kuulen, et jalgpalli taset hinnatakse staadioni koleduse p�hjal. Pole nagu kuulnudki sellist teooriat. Ja kuidas peaks see meie meeste sinna liikumist takistama. K�sim�rk.

Et seekord pole sa enda jaoks lahtim�testanud m�nda v�idet ega m�rks�na.

Staadioni v�limus n�itab, k�ll n�iliselt, kuid siiski, klubide ning staadioniehituse finantseerijate (olgu selleks siis maakonnad, riik, omavalitsused v�i kes iganes, eelk�ige peaks olema ikkagi klubi) eluj�ulisust. Kui aga staadionit pole j�utud korralikku rajada, ega pole see ka korralikku muruvaipa t�kk aega n�inud (mis Inglismaal oleks justkui ennekuulmatu!), siis n�itab see �htlasi ka klubide j�uetust investeerida, ning kui juba staadionitesse ei suudeta investeerida, siis ammugi ei suudeta seda treeningtingimustesse investeerida, sest enne tuleb, nagu Eesti-n�ide t�estab, staadion, ning alles j�rgmine prioriteet on treeningtingimused. Muide, ega Chelsea treeningtingimused enne Abramovit�i polnud ligil�hedaseltki Arsenali v�i Man Utd-iga konkurentsiv�imelised, mis seletab ka v�heste Chelsea kasvandike osakaalu praeguses klubi koosseisus. P�rast Abramovit�i tulekut on aga ses vallas mitmeid muudatusi toimunud, kuid tulemusi saab alles mitme aasta p�rast ehk n�ha. V�ib-olla m�istad p�rast sellist seletust natuke rohkem finantsosakaalu olulisust, klubide j�tkusuutlikkust, ning n�ed rohkem seoseid. Aga v�ib-olla ka mitte.

Muideks tavaline eestlane ongi kibestunud, kui sa pole seda t�hele pannud. M�ngijate jutuga tabasid peaaegu naela.