Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani õde Diana Klavan teeb täna Tartu Tammeka naiskonna eest superkarika finaalis jalgpallurina debüüdi.

Hiljuti otsis Tammeka naiskond endale väravavahti ja kuigi Klavan alguses sellele kuulutusele isegi erilist tähelepanu ei pööranud, siis jäi see siiski kripeldama ja nii tuli asi omal käel järgi proovida.

"Jalgpalli mängimine on olnud koguaeg minu salajane unistus. Ma olin väga õnnelik, kui Maria Sootak mulle kaks päeva hiljem kirjutas ja ütles, et olen üks valitutest," rääkis ta Tammeka kodulehele.

Viimased aastad saalihokit mänginud ning ka koondisesse kuulunud Klavan on veel mänginud jäähokit, võrkpalli ja tennist. Jalgpalli juures paelub teda aga tiimitunne ning ühtse eesmärgi eest võitlemine.

"Esimesel mängul imestasin, kui suur on ikka see plats ja värav, sest tagahoovis väiksena vennaga jalkat mängides oli see palju väiksem. Turniiri üks esimestest tõrjetest oli kohe penalti ja sain aru, et tegu on pingelise ja raske rolliga. Iga minutiga õppisin juurde uusi asju ja iga mänguga muutusin järjest enesekindlamaks."

Eesti koondises eile 101. korda mänginud vend Ragnar tema mängule veel jõudnud pole ning täpsem jalgpallialane diskussioon peab seega veel ootama. Küll aga on 19 mängu A-koondises kirja saanud isa Dzintar koos emaga ühel mängul kohal käinud ja õpetanud, et jalgadega tuleb veel tööd teha.

Tänases mängus on ta väravas ning väravavahina on sihiks loomulikult enda puuri puhtana hoidmine. Mida algavalt hooajalt oodata? "Ootan meistritiitlit ja et peaksin võimalikut vähe palle väravast korjama!"