Aasta viimastel päevadel on paslik lähemalt keskenduda inimesele, tänu kellele jalgpalliväljakul toimuv seaduste ning mõistuse piiresse jääb, kuid kes harva positiivset tagasisidet saab. Jutt käib loomulikult jalgpallikohtunikest ning käesoleval aastal on selle väärika ameti lippu kõrgel hoidnud üks mees.

2016. aasta on inglasest jalgpallikohtunikule Mark Clattenburgile olnud erakordselt helde. Mai lõpus vilistas ta nädalase vahega nii Inglismaa karikavõistluste kui Meistrite liiga finaali, juulis valvas ta korda Euroopa meistrivõistluste finaalmatšis. Aasta krooniks sai Clattenburg teisipäeval Dubais maailma parima jalgpallikohtuniku tiitli. Kuulduste kohaselt jahib teiste suurte jalgpallinimede kõrval meest ka Hiina, et kohaliku jalgpalliliiga taset veelgi tõsta.

Suure tätoveerimiskunsti austajana on Clattenburg kaks nendest finaalidest igaveseks jäädvustanud ka oma kehal. 41-aastase Clattenburgi vasakul käel on tätoveeringud nii EM-i kui Meistrite liiga finaali trofeedest, väidetavalt on inglane oma keha kaunistanud ka olümpiarõngastega – 2012. aasta Londoni olümpiamängudel vilistas just tema Mehhiko ja Brasiilia vahelist kuldmedalimängu.

Kuigi tätoveeringute omamine pole küll otseselt reeglite vastane, ei ole Inglismaa kohtunike liit PGMOB kehakunsti eriline pooldaja ning seetõttu vilistab Clattenburg kõiki mänge pikkade varrukatega. Clattenburgi parem käsi on seni veel tindist puutumata, aga jääb veel lahtiseks, kas ka teisipäevane nominatsioon eraldi jäädvustamist väärib.

Elektriline vilemees

Clattenburg sündis Consettis ning kasvas üles Cramlingtonis – vastavalt 15 ja 10 kilomeetri kaugusel Newcastle'ist, seega pole ka ime, et Clattenburg kasvas üles Tooni toetajana. Inglismaal kehtestatud reeglite tõttu on tal keelatud Newcastle'i ametlikke mänge vilistada, kuid see-eest langes Clattenburgile 2006. aastal osaks ehk veelgi suurem au. Nimelt oli toona 31-aastane vilemees peakohtunikuks ühe oma lemmikmängija, Newcastle’i legendi Alan Sheareri hüvastijätumatšil. Tyne’i jõe lähistel asuvate klubide toetamine on Clattenburgile üldse südamelähedane, näiteks oli ta selle aasta oktoobris vilemeheks kohaliku klubi Jarrow heategevuslikus mängus Sunderlandi valitud üheteistkümne vastu.

Clattenburg hakkas kohtunikuametile mõtlema 15-aastaselt, et täita Edinburghi hertsogi auhinnale kandideerimiseks vajalikud kriteeriumid. Kolm aastat hiljem sai temast joonekohtunik Inglismaa tugevuselt üheksandas ja kümnendas liigas, veel aasta hiljem sai ta esimest korda ka ise vilet proovida. 2000. aastal tegi elektrikuks õppinud Clattenburg 25-aastasena oma debüüdi professionaalses ehk tugevuselt neljandas liigas, saades ühtlasi noorimaks meheks, kes pärast sõda niivõrd kõrgel tasemel peakohtunikuks olnud on. Professionaalseks ehk Premier League'i kohtunikuks sai Clattenburg 2004. aastal, tema esimeseks matšiks oli Evertoni 3:1 võit Crystal Palace'i üle. Hiljem purustas Inglismaal kõik vanuserekordid Michael Oliver, kes vilistas neljandas liigas juba 22-aastaselt ning Premier League’is 25-aastaselt.

Kõrgliigadebüüdile järgnenud aastad on Clattenburgi aktsiaid jalgpallimaailmas pidevalt tõstnud ning ühtlasi on mees võitnud ehk kõigi aegade kuulsaima vilemehe, praegu UEFA kohtunike juhiks oleva itaallase Pierluigi Collina poolehoiu. Täheldatud on ka seda, et Clattenburgi hinnatakse üldse mandril rohkem, kui Inglismaal. Kui PGMOB esitas suvise EM-i eel UEFA-le nimekirja võimalikest peakohtunikest, kes finaalturniiril õigust mõista võiks, eelistasid nad Clattenburgile hoopis Martin Atkinsoni. Collina oli aga veendunud, et Clattenburgi kaasamine on õige otsus ning andis Inglismaale kaks vilemehekohta – teised riigid pidid leppima ühega. Pole saladus, et Collina arvates kuulub Clattenburg maailma absoluutsesse tippu.

Tähelepanu keskpunktis

Samas on ka mõistetav, miks kõrgemad juhid Inglismaal Clattenburgi teatava leigusega suhtuvad. Kui Collina oli ilmselt esimene tõeline "superkohtunik", mees, kelle kuulsus oli ning on ka tänasel päeval võrreldav temaga väljakut jaganud jalgpalluritega, siis Clattenburg on nii mõnegi arvates näide uue põlvkonna "staarkohtunikest".

Kuigi teistest eristatav ka väljakul, on erinevalt vanakooli meestest tabloidide esikaantele jõudnud ka Clattenburgi isiklik elu ning tema otsused väljaspool palliplatsi. 2014. aasta oktoobris jäeti ta ilma ühest Premier League'i voorust, sest otsustas pärast West Bromwichi ja Crystal Palace'i vahelist kohtumist autoga üksi koju kihutada, et briti popstaari Ed Sheerani Newcastle'is toimunud kontserdile jõuda.

Clattenburgi suurimaks patuks polnud mitte soov Sheeranit näha, vaid PGMOB-i reeglistiku rikkumine. Selle kohaselt peavad kõrgliiga mänge vilistanud kohtunikud staadionile saabuma ning sealt lahkuma koos abikohtunikega. Kontserdile sõites rikkus Clattenburg, kes on oma sekelduste tõttu pälvinud lihtsakoelise hüüdnime Clatters (Clatter = ingl. k. kolistama, kliristama), veel ühte reeglit - nimelt võttis ta vastu toonase WBA peatreeneri Neil Warnocki vihase telefonikõne. Kohtunikud ja peatreenerid võivad lõppenud mängu järel suhelda veel poole tunni jooksul ning ainult siis, kui vestlusest saavad hilisemate tunnistuste andmiseks osa ka abikohtunikud. Et Clattenburg kiirustas autorooli, ei leidnud Warnock oma frustratsiooni väljendamiseks ilmselt muud moodust kui õigust tema arvates vääralt mõistnud mehele sellest telefonitsi teada anda.

See polnud aga esimeseks suuremaks vastuoluliseks juhtumiks, milles Clattenburg osaline olnud on. 2008. aastal oleks toona 33-aastase mehe karjäär võinud lõppeda juba enne, kui see tõeliselt alanudki oli. Vaid mõned päevad enne augustis mängitavat Community Shieldi, traditsioonilist Inglismaa jalgpallihooaja avamatši, milles Clattenburg pidi peakohtunikuks olema, kehtestas Inglismaa alaliit FA talle määramata ajaks võistluskeelu. Eriharidusega Clattenburgi ning John Hepworthi rajatud elektrilahendusi pakkuv firma läks samal aastal pankrotti ning Hepworth nõudis oma sõbralt ja äripartnerilt kohtu kaudu välja 60 000 inglise naela. Tõsine kohtuasi sundis Clattenburgi väljakult eemale jääma ligi kaheksaks kuuks, vile sai mees suhu panna alles kõrgliigahooaja viimases kohtumises Manchester City ja Boltoni vahel.

Premier League'i jalgpalluritele makstavad rahasummad on võrreldes kohtunike tasudega üüratud, kuid kuulsamatele vilemeestele kukub raskest kukrust nii mõnigi kirkam kross. Clattenburg pole oma sissetulekuid kunagi erilise vaka all hoidnud. Hepworthile võla tasumiseks pidi Clattenburg loobuma oma musta värvi maasturist BMW X5, mille numbrimärgiks oli C19TTS (Clatts). Personaalselt märgistatud masina rooli ei saanud vilemees keerata kaua, sest see oli soetatud vaid mõned kuud varem, et korvata Clattenburgi Porsche Boxsteri kaotust. Toona elas Clattenburg Newcastle'i rikkas äärelinnas Gosforthis ning kuigi tema majakompleksi piiras metallaedik, suutis keegi siiski tema auto kallal nii jõhkralt vandaalitseda, et see läks mahakandmisele. Hiljem arreteeriti kahtlustatuna Clattenburgi endine kallim ning äripartner.

Vaba suhtlus mängijatega – hea või halb?

Ka väljakul on Clattenburgi stiil avameelne ning kuigi paljude kommentaatorite sõnul on tema suhtlusoskused ja võime mängijate ning treeneritega väljakul võrdsena rääkida mehe edu vundamendiks, on see talle ka sekeldusi kaasa toonud. 2007. aasta oktoobris vilistas Clattenburg Liverpooli ja Evertoni vahelist Merseyside'i derbit ning hakkas Evertoni kaitsjale Tony Hibbertile näitama kollast hoiatuskaarti, enne, kui Liverpooli kapten Steven Gerrard Clattenburgiga paar sõna vahetas. Seepeale nägi Hibbert peakohtuniku taskust ilmumas oluliselt tumedamat värvi. Mees ei vilistanud ühtegi Evertoni matši kuni 2012. aastani.

Väidetavalt küsis Clattenburg 2009. aastal Boltoni ja Manchester City vahelises mängus City pingilt, et kuidas nad on võimelised nädal otsa Craig Bellamyga töötama, 2013. aastal esitas Southampton Clattenburgi kohta kaebuse, sõnades avalduses, et ta oli klubi kaptenile Adam Lallanale halvakspanevalt öelnud, et mees on pärast Inglismaa koondise ridades debüteerimist sootuks teine mängija.

2012. aastal tabasid vilemeest taas väga tõsised süüdistused, kui toonane Londoni Chelsea keskväljamees John Obi Mikel väitis, et Clattenburg oli teda pärast mängu "ahviks" kutsunud. Endine kohtunik Mark Halsey avaldas oma elulooraamatus, et olukord muutus tõeliselt keevaliseks. "Mikel tormas pärast mängu Marki riietusruumi ning karjus: "Ma murran su jalad ära! Sa kutsusid mind ahviks!" Seejärel üritas ta Marki lüüa, kuid Roberto Di Matteo (Chelsea toonane peatreener – A.N.) ja tema abitreener Eddie Newton ning Marki kolm abimeest tõmbasid ta eemale," meenutas Halsey pinevat vahejuhtumit. Halsey sõnul ootasid ajakirjanikud Clattenburgi saabumist mehe koduukse ees, kuid vilemees ei võinud ennast Premier League'i reeglitele vastavalt kuidagi kaitsta ega ütlusi eitada. See ei teinud olukorda paremaks.

Halsey arvamusel ei astunud teised kohtunikud ning nende endi komitee Clattenburgi eest piisaval määral välja, mistõttu võttis Halsey ühendust Manchester Unitedi peatreeneri Sir Alex Fergusoniga. Legendaarne šotlane pühendas oma matšieelse pressikonverentsi Clattenburgi toetamisele ning olukord rahunes pärast seda maha. Clattenburg pidi intsidendi tõttu vahele jätma neli nädalavahetust, kuid mõisteti hiljem õigeks. Mikel seevastu sai kolmemängulise võistluskeelu ja 60 000 naela suuruse trahvi. Clattenburgi ennast rünnati sotsiaalmeedias tapmisähvardustega, kuid kohtunike ebameeldiv roll alati kellegi päev ära rikkuda on sellest kahjuks teinud tavapärase nähtuse.

Inglismaa meedia kohtleb Clattenburgi sarnaselt mängijatele, kelle igat liigutust mees jälgida üritab. Kõik on narratiivikeskne - positiivsetes artiklites kirjeldatakse Clattenburgi kui võimsaima loomuliku talendiga kohtunikku, kes iial Briti saartel sündinud; negatiivsetes artiklites saab Clattersist juuksegeeli kasutav tõusik, kes üritab mängijatega rambivalgust jagada. Loomulikult on palju treenereid, ajakirjanikke, pallureid ning fänne, kes on Clattenburgi vilepartiides olnud kannatajaks pooleks ja seetõttu teda liigse kiitusega üle ei külva, kuid laias laastus tundub, et mängijatele selline kooslus sobib. Kuigi ühes eelnevalt mainitud juhtumis olid süüdlased nii Steven Gerrard kui Clattenburg, jätkub endisel Liverpooli ja Inglismaa koondise kaptenil vilemehe jaoks vaid häid sõnu.

"Head kohtunikud nagu Mark Clattenburg ja Graham Poll saavad aru, kui tähtis on meeskondade kaptenitega suhelda," tõdes Gerrard oma esimeses elulooraamatus. "Clattenburg ja Poll on parimad kohtunikud – enesekindlad ning nad kohtlevad mängijaid kui võrdseid, seega austame me neid vastu. Kindlakäelised, kuid ausad, ei mõtle nad sellele, millisel staadionil nad vilistavad, millised raskete iseloomudega treenerid väljaku ääres seisavad või kui suure surve alla mängijad neid panna üritavad. Ma saan kümne minutiga aru, kas kohtunik on hea või mitte ning nende puhul sain koheselt aru, et nad on maailmaklassist."

Jalgpallikohtuniku amet ei ole raketiteadus või kirurgia, kuid oleks naiivne väita, et see on oluliselt kergem töö. Miljarditesse ulatuva meelelahutusharu tahud paiskuvad avalikkuse kõikenägeva silma ette ning võtta saavad kõik – nii mängijad, peatreenerid kui kohtunikud. Nemad ehk veel kõige enam, sest nagu mainitud, on ähvardused nii neile endile kui nende peredele saanud tavapäraseks. Tavaliste vihakirjade asemel on sotsiaalmeedia vahendusel võimalus kõigil oma sõna sekka öelda ning kahjuks seda ka tehakse, tihtipeale sekundikski mõtlemata. Kohtunikel on suurepärane oskus näha kõike enda ümber toimuvat ning seda, et mõnel harval juhul jääb neil midagi kahe silma vahele, ei tohiks olla keeruline mõista. Videokohtunike abi võib neidki juhtumeid vähendama hakata.

Seda ametit teevad tugeva närvikavaga inimesed, kes suudavad neile suunatud negatiivsuse edukalt tagasi tõrjuda. Clattenburg on kahtlemata üks neist. 41-aastasena on maailma parimaks kohtunikuks tunnistatud mehel auhinnakapist puudu veel üks ja kõige tähtsam tööots. Moskva Lužniki staadion, 15. juuli 2018. Milline suurepärane, ainulaadne võimalus oma rahvusvahelisele karjäärile joon alla tõmmata. Et Clattenburgi imetlevad paljud ametikaaslased üle kogu maailma, polegi see ehk nii ulmeline idee.