Soccernet.ee blogi toob iga koondisemängu eel välja kolm küsimärki ja teeb iga mängu järel omakorda kolm järeldust. Millistele küsimustele peaks vastama tänane mäng Gibraltariga?

1) Millise ärasaatmise saab Andres Oper?

Ma ei taha teha liiga Marko Kristalile, Mart Poomile, Martin Reimile, Indrek Zelinskile ja Kristen Viikmäele. Aastate jooksul on need legendid pakkunud Eesti jalgpallisõpradele mitmeid ilusaid esitusi, me oleme nendega koos nii rõõmustanud kui kurvastanud.

Ometi on Oper paljude jaoks eriline. Noored poisid hoovis soovisid jäljendada just Operit, 133 koondisemängus 38 korda võrku sahistanud mängijast sai meie oma kangelane - ehk alles Konstantin Vassiljev on suutnud täita Operi kui ikooni saapad. Aastad mööduvad, kuid see värav Hollandile ja eelkõige need väravad Venemaale jäävad igaveseks.

Karjäär, mis lõppeb liiga vara, lõppeb täna. Oper jookseb viimast korda algrivistuses platsile. Ainuüksi legendi nägemine on piletihinda väärt. Kui jalgpallijumal vähegi õiglane on, lõpetab Oper karjääri täna väravaga. Vähemalt ühega.

2) Kuidas Pehrsson klotse kasutab?

Kui märtsis sai Magnus Pehrsson mitmete põhimeeste kõrvalejäämise tõttu hea ülevaate neist, kes sinna ehk tavapäraselt ei kuulu, siis koduseks mänguks on vahetunud ligi pool nimekirja. Kaitses on on asjad küllaltki selged - eeldatavasti alustab väravas Sergei Pareiko ning kaitseliini moodustavad Enar Jääger, Ragnar Klavan, Alo Bärengrub ja Ken Kallaste. Eespool on aga küsimärke küllaga.

Pehrsson jääb ilmselt truuks 4-2-3-1 formatsioonile ja kahe kaitsva pooliku kohad jagavad neli meest: teada-tuntud Martin Vunk, märtsis üllatuslikult seda rolli täitnud Karol Mets, toona vahetusest sekkunud ja silma paistnud Ilja Antonov ning debütant Eino Puri. Ennustamine on tänamatu töö, Gibraltari vastu sooviks platsile jooksmas näha duot Vunk-Antonov.

Olude sunnil Gibraltaril vasakul äärel mänginud Konstantin Vassiljev naaseb kõigi eelduste kohaselt ründaja alla, äärte mehitamine esitab aga põneva väljakutse. Et ründes alustab Andres Oper, tundub äärte sissejooksudele toetuva Pehrssoni jaoks loogiline eelistada heas vormis Sergei Zenjovi; 17-aastase Frank Liivaku usaldamine algkoosseisu oleks julge käik, kuid sugugi mitte ebaloogiline - konkurendid Sander Puri ja Siim Luts mängupraktikaga just ei hiilga.

3) Kas (mitu?) rekordid lähevad ümberkirjutamisele?

Selle küsimuse esitasin ka enne märtsikuist kohtumist. 2:0 võit oli Pehrssoni ajastule ilus algus, kuid rekordid jäid kaugele - mängupilt näitas, et oli vara, et Pehrssoni nõudmistega ei ole veel kohanetud, et algkoosseisu jagu puudujaid jätab oma jälje.

Tallinnas on külalised loodetavasti suuremas hädas. Väljak on suurem, sinisärkide edurivi täienenud, näljane Oper jahil - kui rootslasest peatreener suudab koondise jooksma saada ja hea emotsioon katab nii väljaku kui tribüünid, võib täna loota paremat esitust.

Kordame üle: 26. juulist 1928 püsiv 6:0 Leedu üle, Argo Arbeiteri neli väravat 13. novembril 1996 Andorra võrku; seame sihid nendele. Sisu peaks olema.