Soccernet.ee blogi toob iga koondisemängu eel välja kolm küsimärki ja teeb iga mängu järel omakorda kolm järeldust. Millistele küsimustele peaks vastama tänane mäng Rumeeniaga?

1) Kas halbade võõrsilmängude seeria katkeb?

Kui eelmise EM-valikturniiri ajal üllatas Eesti koondis võõral väljakul Põhja-Iirimaa, Serbia ning Sloveenia alistamisega, siis sel korral on kõik välislähetused lõppenud üsna kehvade esitustega (nende seas ka napp võit Andorra üle).

Senistes võõrsilmängudes pole suudetud tasakaalu leida ja ainus väikesegi positiivse tooniga reis, mis viimasest ajast meelde tuleb, oli Hollandiga, kus esimene poolaeg korralikult mängiti.

Hea tasakaalu leidmine võõral väljakul on Tarmo Rüütlile tõsiseid probleeme valmistanud ning seda demonstreerib fakt, et pärast EM-valikturniiri lõppu on 11 võõrsilmänguga endale lausa 26 väravat lüüa lubatud. Ise on neis mängudes kirja saadud vaid 8 väravat.

2) Milline on meeskonnasisene meeleolu?

Pärast viiki Hollandiga on Eesti koondis kahe jalaga maa peale tagasi toodud ning kehvad tulemused on korraks koondist ümbritsema hakanud entusiasmi taas pessimismiks muutnud.

Seda oli näha Türgi mängu eel, kui publiku seas olnud atmosfäär ei olnud väga ootusärev, kuid loodetavasti suudavad mängijad ise sellisel raskel hetkel optimismi hoida ja kõva pingutusega sellest august välja ronida. Rumeenia MM-lootuste lõpetamine seda kahtlemata teeks.

3) Kas suudame keskvälja kontrollima hakata?

Eesti koondis läheb suure tõenäosusega mängima koosseisuga, kus on kolm keskpoolkaitsjat ning lisaks neile vasakul äärel tööd rabamas end pigem keskel mugavalt tundev Joel Lindpere. Seetõttu võiks loota, et rumeenlaste teed suudetakse vähemalt selles väljakupiirkonnas kinni panna.

Tasuks oodata, et Eesti poolkaitse ei näe reaalsuses päris sümmeetriline välja ning on pigem kaldu veidi kõrgemal tegutseva parema ääre poole, kus Henrik Ojamaa ja Konstantin Vassiljev varasemates mängudes tihti hästi kombineerinud on.