Soccernet.ee blogi toob iga koondisemängu eel välja kolm küsimärki ja teeb peale mängu omakorda kolm järeldust. Kuidas vastas reedene 2:2 viik Hollandiga varem püstitatud küsimustele?

1) Rünnata või kaitsta?

Hollandiga kui võrdsega mänginud sinisärgid pakkusid suurepärasele publikule mõlemat. Kaitses püsiti kindlalt, kuid mitte bussiformatsioonis ja rünnakul mängiti ennenägematu isu ja tahtega. Särati igas väljaku otsas, ansamblist väljalangejaid ei olnud ja Suur tulemus jäeti koju Suure mänguga.

Taktikaliselt oli Tarmo Rüütli mänguplaan hiilgav. Konstantin Vassiljevi kasutamine veidi kõrgemal, kogemustega Joel Lindpere ja Raio Piiroja sissetoomine ning Henrik Ojamaa ennistamine algkoosseisu olid - ehk oodatud - kuid siiski geniaalsed käigud. Dmitri Kruglovi eelistamine nooremale Taijo Tenistele vasakkaitses frustreeris Arjen Robbenit, Klavan võttis rajalt Robin van Persie ja Vunk-Dmitrijev said hakkama Wesley Sneijderi taltsutamisega.

2) Kas Ojamaa…?

Ojamaa alustas paremal äärel, mille ta õigusega Läti vastu välja teenis ja oli üks meie parimaid. Tarmo Rüütli otsus noort ja auahnet pallurit 90 minutit kasutada oli üks eilse õhtu tähtsamaid valikuid ja kuigi väravate loomises ta otseselt osaline ei olnud, läheb Ojamaa tööpäev igal juhul plusspoolele.

Mehe kiirus, vastupidavus ja füüsiline üleolek valmistasid PSV Eindhoveni vasakkaitsjale Jetro Willemsile ohtralt probleeme. Mis saab veel siis, kui vastas on Hollandist kraadi võrra lahjem meeskond... nagu Ungari?

3) Kes on hollandlastest ohtlikem?

Hollandlaste nimekas koosseis oli eestlastega püstihädas. Robin van Persie frustreeritus aina kasvas, hetkeni, kui ta lõpuks meilt need kaks punkti röövis - Ragnar Klavan aga peremehetses Inglismaa kõrgliiga kahe viimase hooaja edukaima väravaküti vastu. Arsene Wenger, vaata, millised mängijad Arsenalis mängida tahaksid!

Tippvormist paar sammu maha jääva Wesley Sneijderi - mehe, kes veel kolm aastat tagasi oleks pidanud surmkindlalt võitma Ballon d'Ori! - võtsid kinni kaks keskpoolkaitsjat Eesti meistriliigast. Aleksandr Dmitrijevi ja Martin Vungi õnneks ei suutnud paar korda plehku pääsenud Sneijder sihikut kuidagi paika saada.

Ainsana suurest oranžide kolmikust näitas kohati oma taset Arjen Robben. Iga kord, kui Müncheni Bayerni mehel õnnestus pall saada jala peale, valmistasid tema kiired jalad meie kaitsjatele probleeme. Siin tuli taaskord appi Tarmo Rüütli: kui esimesel poolajal sai Dmitri Kruglov Robbeniga enamvähem hakkama, siis koostöös Joel Lindperega markeeriti ta teisel poolajal pikkadeks perioodideks täiesti mängust välja.