Eesti koondislased tõdesid lõppenud valiksarja järel, et kuigi arengud on olnud positiivsed, tuleb edu saavutamiseks kindlasti tööd teha ründemängu kallal.

Valiksarja kokku võttes tõid koondislased välja Magnus Pehrssoni käe all läbi tehtud meeskondliku arengu. "Mis küljest [valiktsüklit] vaadata - kui vaadata sellest küljest, et noored mängijad said kogemusi, siis kindlasti positiivne. Uus peatreener sai kahe aastaga põhimõtteliselt aru, mis meie jalgpallis toimub, see on ka positiivne," rääkis Konstantin Vassiljev.

"Tulemusega millegagi rahul olema ei pea olema. Mõned aastad tagasi, kui saime teada, et lisakohad on EM-finaalturniiril, siis tahtsime ikka seal olla. Kahju, et paralleelselt hakkas verevahetuse protsess käima ja neid kaht asja korraga me kahjuks ei suutnud ära teha."

Ats Purje hindab viiepallisüsteemis möödunud kvalifikatsiooniturniiri hindega neli. "Ma arvan, et neli. Okei, me ei saanud sinna play-off'i ja EM-kohta, aga arenesime meeskonnana. Taktikaliselt mängime paremini, aga kahjuks jääb sageli i-le täpp panemata. Aga küll see ründemäng ka tulema hakkab!"

Purje klubikaaslane Joel Lindpere andis mõista, et mõnes mõttes oli tegu ehteestlasliku "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama" juhtumiga. "Enesekindlust on kogu aeg juurde tulnud ja võib-olla isegi natuke kahju, et see tsükkel nüüd läbi sai. Loodame, et uueks tsükliks tuleb mängijaid juurde ja peale ka ning siis vaatame, kuidas edasi minna."

Koondise kapteni Ragnar Klavani sõnul oli positiivne kodumängudes näidatud kindlus. "Koduseinte vahel olime see valiktsükkel päris tugevad, meie murelapseks saidki võõrsil peetud mängud. Kindlasti tahame ka võõrsilmängudes tugevate vastastega asju paremini teha ja neid viigipunkte kaasa võtta. See on protsess, mis praegusel hetkel toimub, positiivne on see, et koduseinte vahel oleme väga tugevaks saanud ja jätkame sealt edasi."

Karol Mets, kelle jaoks oli tegu esimese koondisega kaasa tehtud valiksarjaga, hoidus võrdlusstest varasemaga ning hindas tsüklit eesmärgipõhiselt. "Eesmärk oli olla vähemalt kolmas, et mängida play-off'i. Seda me ei realiseerinud ja selles osas võime tulemuse osas pettumuseks lugeda. Aga ma arvan, et väga palju häid ideid on tulnud meeskonda ja usun, et liigume ülesmäge."

Pea kõik mängijad aga tunnistasid kui ühest suust, et üks asi, mis vajab kindlasti parandamist, on meeskonna mäng ründes - kümne mängu peale kokku löödud neli väravat on selgelt liiga vähe. 

"Neli on kindlasti vähe, aga endale lasime ka vähe lüüa," sõnas viimases mängus Šveitsiga kuldse võimaluse kasutamata jätnud Purje. "Eks ründemängus jääb veel puudu, seal tuleb korrigeerida. Ründajad peavad koduklubides kõvasti väravaid lööma, et oleks see väravatunnetus olemas."

"Ma arvan, et tulebki (mängudes) initsiatiivi näidata," rääkis Lindpere olukorra lahti. "Need mängud, mis me oleme võõrsil mänginud, oleme minu arvates mõnes mängus jäänud natuke passiivseks ja lootnud oma kontrarünnakutele, milles me oleme püüdnud kasutanud kiireid mängijaid, Zenjovi, ja siis ka Kostja võimaluste peale, mis tal mängu lõpus tulevad. Ega tema üksi ei saa ka seda teha.

Arvan, et peame vaatama, kuidas edasi minna ja veel ohtlikumaks ja agressiivsemaks muutuda. Alati ka kõik kogu mängu kaitsta ei jõua ja kui me loome rohkem momente, siis oleme kindlasti suutelised väravaid lööma. Enesekindlus tuleb ka ründajatel väravate pealt ja seda on vaja teha. Tahtmist, agressiivsust ja mängu loomist tuleb juurde panna ja sellest lähtuvalt me peamegi otsuseid tegema ja arvan, et järgmiseks valiktsükliks kindlasti muudame midagi."

Kapten Klavan tõdes, et eestlased võiksid mängida pisut julgemalt. "Ma arvan, et selle enesekindluse, mis koduseinte vahel on tekkinud, peame kindlasti võõrsile ka kaasa võtma. Natuke julgemalt proovida võimalusi tekitada - mida rohkem me võimalusi ees tekitame, seda suurem on võimalus, et me lööme mõne ees ära või mäng jääb viiki. Eks me selle kallal näeme vaeva, seda teab ka peatreener ja see on protsess."

Rohkem mängijaid välismaale

Konstantin Vassiljev tõi ründemängu asemel välja hoopis teist masti probleemi - nimelt peab meil parema tulemuse saavutamiseks olema rohkem mängijaid, kes saavad igapäevaselt kõrgemal tasemel mängupraktikat.

"Meil on vaja suuremat mängijatehulka, kes mängivad välismaal. Ükskõik, mis võrdne tase Eesti liigas praegu on, sellest kindlasti ei piisa, et mängida koondise tasemel. Kui noored saaksid kiiremini aru, et ei pea võistlema selle nimel, et mängida Levadias, Floras või Nõmme Kaljus, vaid välisriigis, tulevad paremad muutused. Mängijad peavad aru saama, et tempo Eestis ja siin on täitsa teine - kui seda ei tunne, on raske midagi mängida. Igal hetkel, kui selline koondis nagu Šveits paneb gaasi juurde, on meil raske mängida. Seda vahet peame vähendama!"

"Tasemevahe - Eesti liigast rahvusvahelisele tipptasemele minek ei ole lihtne. Eestis on murdosa sekund rohkem aega otsuseid teha, tipptasemel tuleb kõike väga kiiresti teha."