Kui paks võib olla beebinäo nahk? (6)
Manchester Unitedi ajutiseks peatreeneriks saanud Ole Gunnar Solskjaeri noorusliku näolapi taga on mees, kelle kogenematust verejanulises jalgpallimaailmas ei tasu peljata.
Ole Gunnar Solskjaer on üks nendest inimestest, kelle naeratus jõuab pärale enne teda ennast. Ja see on nakkavam kui gripp. Kolmapäeva õhtul kõlas St James' Parkil lõpuvile ning juba oli ta murul, embuses pingilt sekkunud ja vaevalt minut hiljem väravaga Unitedi võidule aluse pannud Romelu Lukaku. Rõõm nende nägudel oli tõeline. Justkui kaks last, kes leiavad kommipoe ees asfaldilt 50-eurose.
Nii nagu Lukaku kolmapäeval; nii nagu ta ise kümneid kordi varem mängijana, on Solskjaer toodud poole pealt päeva päästma. Neljast mängust võetud neli võitu ja Unitedi selge vabanemine räägivad iseenda eest. Ega tihti polegi vaja muud kui ühe näo vahetumist. Kontrast alatasa mossis, oma pallureid bussi alla heitva Jose Mourinho ja rõõmsameelse noorusliku Solskjaeri vahel ei saaks olla suurem. Kehakeel annab palju edasi. Norralase käekirigi on meenutus vanadest headest aegadest: legendaarne keskväljateemant, äärtele antud vabad käed, ülesannete delegeerimine teistele treeneritele. On näha, et Alex Fergusoni kool on läbitud kiitusega.
Kuigi Solskjaer toonitas kolmapäevasel pressikonverentsil vana tarkust ("võita saab ainult neid vastaseid, kelle kalender on ette andnud"), ootab esimene tõeline test teda järgmisel pühapäeval, kui sõidetakse külla Tottenhamile. Me teame, kuidas Briti meedia toimib. Kui norralase ilus seeria peaks katkema, antakse mõista, et mängud Cardiffi, Huddersfieldi, Bournemouthi ja Newcastle'i vastu ei tõestanud tegelikult mitte midagi. Kui seeria katkeb koledal kombel, ei võtaks mõnel lehel kaua, et kostitada teda sama krõbedate sõnadega nagu Mourinhotki. Ja küllap ei võtaks kaua ka see, et meedia, kes ristis Solskjaeri "beebinäoga salamõrvariks", nimetaks ta ümber näiteks "beebinäoga petiseks".
Aga mees, kes võib tõesti välimuselt meenutada pigem "Sõrmuste isanda" saagas Smeagolit mänginud Andy Serkise nooremat venda kui Fergusoni ennast, on selle maailmaga hästi kursis. Ta teab, kuidas kriitikaga toime tulla. Võib-olla peitub beebinäo fassaadi taga keegi sootuks külmaverelisem.
*
Mäletad, kui sügisel ei jõudnud Taani koondislased alaliiduga sponsorlepinguid puudutavas tülis üksmeelele ja sõpruskohtumises Slovakkia vastu esindasid riiki madalamate liigade mängijad ning saalijalgpallurid? Aasta varem tõi Taani naistekoondislaste streik kaasa loobumiskaotuse Rootsile. Tegelikult ei olnud taanlaste mured Skandinaavias esmakordsed. Norralased jagasid maid juba 2001. aastal ja toona oli tüli keskmes Solskjaer. Just siis tegi Jim Solbakken end esmakordselt avalikkusele tuttavaks.
Kaks aastat varem filmis Solskjaer telereklaami Manchester Unitedi sponsori Pepsiga, Norra kodudesse see aga ei jõudnud, sest koondise sponsoriks oli Coca-Cola. Solskjaerile määrati kopsakas trahv. Nii nagu Taani alaliit 17 aastat hiljem, arvas NFF-gi, et mängijad tohiksid promoda ainult kohalikku liitu toetavaid firmasid. Arvestades, et eelnenud suvel toimunud EM-il kuulus koondisesse rohkem Inglismaa kõrgliigas kui Norras mängivaid mehi (üheksa seitsme vastu), tekitas see omajagu tuska. Solskjaeri ja tema nõustaja, toona veel avalikkusele tundmatu Solbakkeni vedamisel kirjutasid osapooled alla uuele reeglistikule, leppimiskingituseks andis NFF Solskjaerile võimaluse oma kodulinnas Kristiansundis koostöös Statoiliga korraldada iga-aastane talendilaager.
Solbakken ja Solskjaer on olnud lähedased sõbrad pea 30 aastat, alates ajast, mil mõlemad mängisid Kristiansundi klubi Clausenengeni noortesüsteemis. Üks oli teisest mõnevõrra talendikam. Kui Solskjaer liitus 1996. aastal Manchester Unitediga, töötas Solbakken hoopis ühel Põhjamere naftaplatvormil. Aga jalgpall tõmbas tedagi.
Aastate jooksul on Jim Solbakkenist Skandinaavia mõistes saanud tõeline tippagent. Tema klientideks on umbes pooled Norra koondislased, teiste seas näiteks Joshua King, Havard Nordtveit, Markus Henriksen ja Fredrik Gulbrandsen. Moldes, Solskjaeri endises koduklubis, kaitseb ta ametlikult kaheksa mängija huve, kuigi Norra meedia on veendunud, et ilma Solbakkeni loata ei lahku sealt ükski pallur. Möödunud aastal teenis Solbakken üleminekute pealt kaks miljonit eurot. "Numbrid räägivad enda eest ja muud pole mul öelda," vastas ta majanduslehe Dagens Naeringslivi arupärimisele SMS-i teel. Solbakkenil on vaikimiseks omad põhjused.
*
Tänu Ole Gunnar Solskjaeri seisusele Norra ajaloo ehk parima jalgpallurina ning faktile, et ta palkas teiste seas oma abilisteks Unitedi treenerid Rene Meulensteeni ja Mike Phelani, meelitaski Solskjaeri akadeemia igal suvel Kristiansundi riigi talendikaimad noormängijad. Vahepeal ametlikuks agendiks saanud Solskjaeri südamesõbra jaoks oli tegemist ehtsa rootsi (khm) lauaga. Lihtsalt nopi, müü, ja naudi oma töö vilju. Teistele klubidele see muidugi meele järele polnud. Üheks suurimaks kriitikuks oli Solskjaeri endine koondisekaaslane Egil Östenstad. "NFF-i ja Solskjaeri rollid on lubamatult põimunud," rääkis pärast karjääri lõppu Vikingi spordidirektoriks saanud Östenstad Stavangeri Aftenbladile 2005. aastal.
Pärast seda, kui norralane lõpetas Manchester Unitedis sportlaskarjääri ning asus tööle reservide treenerina, leidsid oma tee Loode-Inglismaa klubisse nii Etzaz Hussain, Mats Möller Daehli, Magnus Wolff Eikrem, Mame Biram Diouf kui ka Joshua King, kõik Solskjaeri ja Solbakkeni ühise agendibüroo Dynamic Solutions klientidena. Kolm esimest jäid meestele silma Solskjaeri akadeemias, kahe viimase üleminekusaaga leidis hulgaliselt kajastust.
Toonane Unitedi peatreener Alex Ferguson polnud Diouffi mängimas näinud ja usaldas tema ostmisel täielikult Solskjaeri; Kingi ema, poja võimaluste ees kohkunud, võttis tuleviku kindlustamiseks ühendust NFF-iga. Alaliit jagas perekonnale rõõmsalt Jim Solbakkeni kontakti ja tema soovitusel liitus noor ründaja Valerenga noortesüsteemiga. Klubi sai Solbakkeni käest kinnituse, et Kingi 16. sünnipäeval sõlmib talent meeskonnaga profilepingu, aga kui käes oli aeg panna pastapliiats paberile, oli King vahepeal juba Unitedi reservide mängijaks saanud. Solskjaeri akadeemiast ja selle ühenduslülidest Inglismaaga kirjutasid Dagens Naeringslivi ajakirjanikud Lars Backe Madsen ja Jens Johansson raamatu pealkirjaga "Den forsvunne diamanten" ("Kadunud teemant").
Eriti ilmeka punkti paneb Solskjaeri-Solbakkeni-Manchester Unitedi kolmnurgale taanlasest väravavahi Anders Lindegaardi juhtum. 2010. aasta augustis käis Solskjaer koos Unitedi väravavahtide treeneri Richard Hartisega, kes järgnes hiljem Solskjaerile Moldesse, vaatamas Motherwelli Euroopa liiga mängu Aalesundi vastu. Lindegaard tegi Šotimaa klubi vastu hea partii. Sügisel lendasid Manchesteri läbirääkimistele Aalesundi direktorid Henrik Hoff ja Bjarne Haagensen, kes olid veidi varem kinnitanud Norra telekanalile TV2, et Jim Solbakken esindab tehingus Aalesundi. Laua taha istus Solbakken aga Inglismaa klubi esindajana ning tema koha Aalesundi delegatsioonis võttis üle Atta Aneke, Solbakkeni kunagine äripartner, keda ei Hoff ega Haagensen polnud kunagi varem näinud.
Norra uuriva jalgpalliajakirjanduse lipulaevale Josimar intervjuu andnud Aalesundi vilepuhuja sõnul ilmusid Hoff ja Haagensen Manchesteri lootusega Lindegaardi pealt teenida vahemikus 700 000 - 900 000 inglise naela. Aneke ajas läbiräämistel hinna kunstlikult kõrgeks ja nii maksis United puurivahi eest hoopis 3,8 miljonit naela. Kui Solbakkenilt küsiti, kas tema istutas Aneke teisele poole lauda maha, oli agendi vastus lihtne: "Me oleme Norra jalgpalli toonud neli miljonit naela - see ei saa ju ometi halb olla!"
Hiljem tõi Cardiffi peatreeneriks saanud Solskjaer Solbakkeniga Moldest Walesi klubisse nii Eikremi, Daehli kui ka Jo Inge Bergeti (kes lõid hooaja teises pooles kolme peale kokku kaasa ainult 14 mängus), lisaks veel treenerid Mark Dempsey ja Richard Hartise. Cardiffi uueks peaskaudiks sai John Vik ja tööotsa leidis klubis ka Solskjaeri naisevend Ola Lyngvaer. Solbakken esindas üheaegselt nii Solskjaeri kui ka mängijaid. See ja mitmed teised näited on rikkunud Norra jalgpalliliidu poolt kehtestatud kolmanda osapoole, sportliku printsiibi ja üleminekutele kehtestatud reegleid. Mõnele teisele oleks see kaasa toonud karmi karistuse. Solskjaer on aga Norra jalgpalli kuldne poiss ja Solbakken Skandinaavia vastus Jorge Mendesele; agent, kes andis Norra kohtule vande all olles valetunnistuse, kuid pääses sellele vaatamata puhaste paberitega.
*
Viimase kahe nädala jooksul on Manchester Unitediga seotud uudised Norra meedias leidnud nii palju kajastust, et mõnede ninakirtsutajate meelest peaks TV2 end ümber nimetama TVSolskjaeriks. "Trygve Lie oli ÜRO esimene peasekretär, Gro Harlem Brundtland juhtis Maailma Terviseorganisatsiooni ja Jens Stoltenberg on NATO peasekretär. Keegi neist ei ole oma ametikohal aga haavatavam kui Ole Gunnar Solskjaer, kes saab taas enda valdusesse maailma tuntuima norralase tiitli," kirjutas Trond Johannessen VG-s. Norralased armastavad Solskjaeri meeletult, nii palju, et on nõus teatud asjade ees silma kinni pigistama. Natuke nagu horvaatide suhe Luka Modriciga.
"Norralastel on alaväärsuskompleks," arvas Norra sotsioloog Arve Hjelseth ajakirjas Panorama kahe nädala eest. "Positiivne Solskjaeri puudutav kommentaar käiks justkui kogu rahvuse kohta, kui teda kritiseeritakse, tunnevad norralased, nagu kritiseeritaks neid." "See on näide sellest, kui keeruliseks on spordiajakirjanike töö Norras muutunud," tõdes korruptsiooni- ja dopinguteemadel loenguid pidav teenekas kommunikatsiooniekspert Andreas Selliaas. Alles detsembri alguses kirjutas VG murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingusaagat näiteks tuues aga sedagi, et norralased peaksid oma sportlastest rääkides hetkeks rahvustunde unustama ja julgema neile kriitikat jagada.
Solskjaer ise kodumaa ajakirjanikega eriliselt rääkida ei armasta. Kui Josimar kolme aasta eest endiselt ründajalt tema ja Solbakkeni tegevuse kohta aru päris, saatis Solskjaer ajakirja kuu peale ja pole nendega rohkem suhelnud.
Olgu kõige eelnevaga, kuidas on, Solskjaeri ei kõiguta ilmselt ei Briti ega Norra meedias kirjutatav. Selleks on ta Fergusonilt liiga palju kõrva taha pannud. Samuti oleks naiivne arvata, nagu oleks norralane liiga kogenematu, et nii suure klubi peatreeneritoolile istuda. Solskjaer jäi läbi ja lõhki Unitedi meheks ka siis, kui teda klubi juures ei olnud. Ta teab täpselt, mispidi rattad veerevad, milliseid kontakte kasutada, kuidas staarmängijatele meele järele olla. Ärge laske end beebinäo maskist eksitada. Selle taga on peidus üks vana kaval rebane, kes on näinud nii mõndagi.
