Aitäh kõigile kommentaatoritele tagaside eest. Vastan mõnele küsimusele, mis tekkisid selle loo raames. Alustan enda jaoks kõige olulisemast ja kui tekib veel täpsustavaid või uusi küsimusi, siis nendele vastan selle postituse all kommentaarides.

Nahkpea: Näide: toimub mäng, loomulikult on klubi huvitatud suurtest publikunumbritest ehk suuremast pearahast. Kas pole oht, et mingid kohalikud Vasjad ostetakse lihtsalt 2l Bockiga ära a la ole mees, tule kannata staadionil need 90 minutit ära, saad pudeli õlut ja ütle sõpradele ka. Võitjad oleks sel puhul kõik, v.a. EJL, kes jääks lihtsalt narri rolli.

See on väga hea küsimus ja tõenäoliselt kõige olulisem, kuid sellise pettuse vältimiseks ongi kontrolltehnikad. Esiteks inspektor ja teiseks saab nö publikufondi preemia siduda mingi kindla publikunumbriga. Oletame, et selleks numbriks on 600 (keskmine arv). See tähendab, et klubi peaks leidma 100-300 bockikunni (200 on tänased mängul käijad ja 200 siirad uued huvilised) ja see on juba tallinlik õllefestival ehk ebareaalne.

Seega kümmekond õllemaiast seltsimeest võib statale ehk magama meelitada, kuid sada oleks inspektorilegi kahtlane. Lisaks: kui klubi saab arvuks 601, siis kas olulisemad oleks need 400 uut või 10 parmu?

Mina sellise manipuleerimise pärast väga ei muretseks, sest täna ei viitsi klubid isegi oma noorterühmasid või lähedalasuva kooli õpilasi mängudele kutsuda ehk kust nad veel need bockiinimesed üles leiaksid, kui selliseid elementaarseid asju teha ei suudeda/osata/soovita.

Märkus: preemia publikunumbriga sidumine on veidi ohtlik, sest esimese paari ebaõnnestunud mänguga, kui inimesi pole staadionile tulnud, võib innukus kaduda ja klubi preemiale käega lüüa ning projektile selja peerata. Selle vältimiseks võin pakkuda muidugi veel lahendusi a'la preemia saamist otsustab publikukomisjon (koosneb nt Soccerneti mõnest esindajast, reklaamigurust jms neutraalsest seltskonnast) ehk kui on tööd tehtud, siis seda ka tunnustatakse. Lisaks pakuks selline publikukomisjon klubidele ideid, et mida teha, kus teha ja kuidas teha ehk töötaks mõneti ehk EJLi turundusosakonnaga koos.

Mõte: Seega edaspidi maksab pileti hinna, mida ükski pealtvaataja pole nõus maksma, Jalgpalliliit? Kuna raha tuleb liidust pealtvaatajate pealt, siis sissepääs staadionile peaks olema tasuta? Sain ma nüüd õigesti aru?

Kas sissepääs staadionile peaks olema tasuta, on kõrvaline küsimus ja peaks olema klubi enda otsustada. Ma ei usu, et keegi tasuta pääsme puhul rohkem tuleks ja 10- või 25-kroonise pääsme puhul tulemata jääks [Siin peitub tegelikult veel üks teema, mida puudutame järgmistel nädalatel (tõenäoliselt ülejärgmisel), kui pakun välja ühe asja, millega piletihinda siduda võiks.].

Peamine peaks olema teatud tegevuste (teavitus, meelelahutus, toitlustus jms) juurutamine. Oletame: kui klubi saab aasta keskmiseks publikuarvuks 600, siis annab EJL klubile toetuseks 500 000 krooni (selgelt vähem, kui minu ideaalplaanis, kuid siiski päris suur summa ja mõne klubi jaoks pool eelarvest). See summa aitaks näiteks maksta palka inimesele, kes vaid publiku ja reklaamiga tegeleks (oletame kõrgelennuliselt, et 10 000 krooni kuus), mis jätaks ligi 400 000 krooni muudeks klubi kuludeks (baas, mängijad jms).

Siit kerkib muidugi küsimus, et mis siis saab, kui 500 000 ära kaob? Kui nüüd on klubi läbi aasta suutnud hoida pealtvaataja arvu 600 juures (näiteks pilet oli siis 0 krooni), siis 25-kroonine piletihind järgmisel hooajal annaks klubile 250 000 krooni. Spektikud võivad väita, et inimesed ei tule, kui maksma peab, kuid seda väites unustatakse ära, et klubides on eelmine aasta töötatud sisse kanalid, kuidas auditooriumiga suhelda ja staadionite olukord on loodetavasti muutunud paremaks (nt toitlustus, mida firmad pakuks parema meelega 600le kui 60le inimesele) ehk nii toote pakkumine ja toote enda sisu on muutunud paremaks.

Ja kõige olulisemana: pooletuhande inimese seas on toredam olla (ja laulda).

Silver: Idee on asjalik, aga summa ulmeline. 21 miljonit? Lehest võib lugeda, et hetkel peab koondislane oma lennupileti eest ise tasuma. Hästi elame.

Naljaga pooleks võib öelda, et 21 miljonit on vaid meistriliiga eelarve, esiliiga oleks pool juurde. Kuid ma rõhutan, et see on ideaalplaan, mida annab muuta ja mis ei peaks olema raudselt paika pandud.

Oluline on publikufondi kui sellise idee ja kui kasutada eelmises küsimuses mainitud 500 000 krooni, siis meistriliiga puhul oleks summa 5 miljonit ja esiliiga (nt pool või kolmandik) max 2,5 miljonit ja kokku 7,5 miljonit krooni. Milline Eesti klubi loobuks poolest miljonist kroonist, kui ta 2,1 miljonit ei saa? Veerand miljonist või isegi 100 000 kroonist?