Ümmarguselt kuu aega tagasi saabus Eesti jalgpallisõbra kurb tõehetk: riburadamisi läksid pausile nii Euroopa tippliigad kui kohalik meistrisari. Paljud on nüüdseks olnud vutist kuival 30+ päeva.

Viimaseks Eestimaa pinnal peetud tõsiseks jalgpallimänguks oli Esiliiga 2. vooru kohtumine FC Flora ja FCI Levadia duubelmeeskondade vahel 12. märtsil, Meistrite liiga pall veeres Pariisis ja Liverpoolis veel eelneval õhtul. Ja siis oligi järsku kõik. Tippliigad andsid survele järele ja suurem osa esialgseid prognoose-tähtaegu jätkamiseks on nüüdseks aegunud. Tulevikku ei oska ennustada keegi.

Päris seisma pole jalgpallimaailm muidugi hetkekski jäänud, sest sama märtsikuu nädala neljapäeva hilisõhtul mängiti veel mõned Euroopa liiga lahingud ning nädalavahetuse lõpuni Venemaal-Türgis. Järgmisest nädalast alustas ohtralt kõneainet pakkunud Valgevene kõrgliiga, mängitud on veel siin-seal-kolmandas. Aga nagu kolleeg Ott Järvela välja selgitas, ei paku lihtsalt suvalise jalgpallimängu vaatamine ikkagi seda päris õiget fiilingut.

Niisiis, millest oleme me vähemalt ajutiselt ilma jäänud?

Eestis oleks selja taga kuus vooru koos mitmete märgiliste lahingutega. Kalju või Flora (15. märts), Flora või Levadia (22. märts), Flora või Paide (8. aprill)? Rääkimata põhimõttelistest mängudest tabeli (eeldatavas) teises pooles. Millist mõju avaldanuks solidaarsusmehhanismid? Millist mängu oleks näidanud uustulnuk Legion "omasuguste" vastu? Ei saa läbi ka Esiliigata, oodatud Pärnu derbi (9. aprill) oleks juba selja taga.

Meistrite liigas ootaksime alanud nädalal poolfinalistide selgumist. Pooleli jäänud kaheksandikfinaalidest oleksid selgunud edasipääsejad, veerandfinaalide avamängud pidanuks aga ees ootama 7.-8. aprillil ja kordusmängud 14.-15. aprillil. Teaksime praeguseks ka turniiripuud ehk iga meeskonna potentsiaalset teekonda finaali.

Inglismaal oleks Liverpool üpris tõenäoliselt ametlikult meistriks kroonitud. Aga võibolla ka mitte. Võibolla oleks 5. aprillile kavandatud Manchester City ja Liverpooli matš omanud hoopis teistsugust kaalu, arvestades tabeliliidrite heitlikku vormi?

Hispaanias oleks Barcelona ja Real Madrid jätkanud vägikaikavedu, sest El Clasicod said koroonakorra eel peetud. Keerulisemat laadi mängud oodanuks mõlemat aprilli alguses, kui Barcelona pidi külla sõitma Sevillale ja Real Madridi Real Sociedadile - nemad konkureerisid Meistrite liiga kohale.

Itaalia kolme hobuse võidujooksus (Juventus-Lazio-Inter) saanuks kaarte segada AC Milan/Zlatan Ibrahimovic, kelle graafikust käinuks kuu jooksul läbi kaks esimest. Ja võibolla toimunuks 14. märtsil kahe eestlase ajalooline kohtumine Euroopa tippliigas, kui SPAL võõrustanuks Cagliarit? Mõlema meile südamelähedase klubi jaoks olnuks niiehknaa tegu tähtsa kuuga, sest SPAL võitles püsimajäämise nimel ja Cagliari lootis võidupõuale joone alla tõmmata.

Saksamaal kippus Müncheni Bayern tiitliga taas ära jalutama, aga kui rivaalid sammu pidanuks, oleks 4. aprilli võõrsilmäng Dortmundi Borussiaga olnud igaühele kohustuslik vaatamine. Aga kas oleks ja kes oleks konkureerinud: Dortmund, Leipzig või hoopis Mönchengladbach?

Prantsusmaal kuulub tiitel üpris kindlasti PSG-le, aga 22. märtsi Le Classique rivaali Marseille' areenil on siiski alati kaalukas mäng, eriti arvestades OM-i küllaltki turvalist teist positsiooni tabelis. Ehk andnuks PSG alistamine eneseusku sügisel juba kõrgemaid mägesid vallutada ...

Koondiserindel saanuksime väärikalt hüvasti jätta legendaarse poolkaitsja Aleksandr Dmitrijeviga; näha Uus-Kaledoonia ja Saaremaa jalgpallilahingut; selgunud oleksid EM 2020 viimased neli osalejat; U17 teadnuks nii kodusele EM-finaalturniiri konkurente kui vastaseid alagrupis.