Tallinna Levadia kapten Brent Lepistu rääkis pärast 4:1 võitu Viljandi Tuleviku üle, et 11. minutil vähemussejäämine meeskonda ei hirmutanud.

"Me ei ole sellise mentaliteediga meeskond, kes hakkaks vähemuses kuidagi kartma või väristama. Tuleb mängida. Ma arvan, et meie kvaliteet on nii kõrge, et suudame kümnekesi ka üheteistkümne vastu mängida ja suutsime seda täna näidata," kommenteeris Lepistu Soccernet TV-le.

"Üks pall löödi meile risti, aga muidu saime kaitses väga hästi hakkama. Olukordades, kus oli vaja kaitses terav olla ja tööd teha, tegid kõik mehed tööd, kõik jutustasid ja aitasid üksteist. See on kihvt. Mingist mänguilust ei saa rääkida, aga kui palli võitsime, lõime kümnekesi neli väravat - ei saa meestele mitte midagi ette heita."

Selles, et ta pidi alates 11. minutist Volodõmõr Bajenko asemel keskkaitses mängima, Lepistu probleemi ei näinud: "Alumine poolik on umbes sama positsioon - sa pead kastis meeste eest vastutama. Ma arvan, et minu vanus ja jalgpalliintelligents on ka juba selline, et peaks hakkama saama."

Järgmises mängus on Levadial võimalus püüda revanši Paide Linnameeskonna vastu, kellele eelmine kord 0:4 kaotas. "Kuklas midagi siiamaani pitsitab," tunnistas Lepistu.

Tuleviku poolkaitsja Herol: "Mäng algas ju meie jaoks väga ilusti, nende keskkaitsja sai punase. Aga järjekordselt ehitasime ise endale väravaid, põhimõtteliselt ehitasime ise kolm tükki. See on meil juba mingi muster, kipume nende söötude ja asjadega kiirustama, siis tekivad need eksimused. Levadia-suguse klassiga meeskonnale ei saa selliseid asju anda, nad karistavad kohe need ära."

"Momentum oli pärast meie väravat korraks meil, Levadia hakkas natukenegi väristama, aga järjekordselt tegime oma kastis sööduvea ja löödi ära 3:1. Levadia-suguse meeskonna vastu on sellelt seisult välja tulla ikka väga raske."

"Kui vaadata tervikpilti, siis me ei mängi kehvasti, meil on väga hea meeskond, suurema osa ajast oleme mängus sees, hoiame palli ja ehitame. Lõpuks on ikka see, et ehitame iseendale ja suurtes mängudes nagu siin ei anta neid asju meile andeks - seal kohe tuleb üks taha ja ise taga ajama hakata on jälle oluliselt raskem."

"Väga lihtne oleks püssi nurka visata ja öelda, et kõik on jama ja läbi. Ei ole, me pingutame ja teeme tööd samamoodi edasi. Ma usun, et meil ükshetk käib mingisugune klikk ära ja me hakkame ka punkte võtma."