Rünnakud Lilleküla staadioni vastu ei tohiks terve mõistuse seisukohalt olla üldse võimalikud. Staadioni rajamise argumendid, loogika ja kogu tegevuse üldprintsiip on nii õige, humaanne ja positiivne, et ka kõige paadunum populist või kaabakas peaks lööma risti ette ning pomisema palvesõnu.
Eestis polnud rahvusvahelistele nõuetele vastavat jalgpallistaadioni. Kadrioru staadionil puudub valgustus ja murusoojendus, milleta kaasaegses Euroopa jalgpallielus täisvereline kaasalöömine mõeldamatu. Lisaks sellele oli aastal 2001 Kadrioru staadion remondis, mis tähendab, et mulluse jalgpallihooaja tippsündmused - mängud Hollandi ja Iirimaaga (aga ka TVMK, Maardu Levadia, Narva Transi ja FC Flora eurosarjade mängud) - oleksid pidanud toimuma väljaspool Eestit, Riias või Helsingis. Lisaks sellele teab iga jalgpallisõber, mida tähendab spetsiaalne jalgpallistaadion; vaatamata kogu minu austusele ja sümpaatiale Kadrioru staadioni vastu tuleb siiski tõdeda, et õige jalgpallielamus on Kadriorus raske tulema - kergejõustikurajad hoiavad pealtvaatajad mänguväljakust kaugel ning kaunis avatud park ei loo iialgi amfiteatri emotsioone võimendavat efekti.
Lilleküla raudteeharude vaheline ala oli tühermaa - prügimägi ja asotsiaalide tegevuspaik - ning seda otse meie pealinna südames. Esimeseks tööks, mida FC Flora Lillekülas tegi, oli prügi äravedamine. Ainuüksi see läks meile maksma umbes kolmsada tuhat krooni. Täna, mil Lilleküla Jalgpallikeskus veel kaugeltki valmis pole, sõidavad staadioni ümbruse siledatel asfaltteedel lapsed jalgrataste ja rulluiskudega. Suureks liikluseks läheb Lilleküla staadioni ümbruses alles peale seda, kui valmib raudteealune tunnel, mis ühendab Nõmme tee pikenduse raudteevahelise maa-ala kaudu Tehnika tänavaga.
Võimalus kasutada rahvusvahelist raha tuleb alati ära kasutada. Lilleküla staadion sai sihtfinatseeringutena UEFA-lt 1 miljon Shveitsi franki ja FIFA-lt 1 miljon USA dollarit. Pean võimalikuks, et FIFA abi olnuks võimalik saada ka muude projektide jaoks, samas oli UEFA 1 miljoni Shveitsi frangi kasutamine võimalik ainult Lilleküla staadioni rajamiseks – vastav UEFA fond eksisteeris ainult selleks, et osutada finatsabi nendele riikidele, kus puudus kaasaegne esindusstaadion. Tallinn oli enne Lilleküla staadioni ehitamist kõige kehvema jalgpallistaadioniga Euroopa pealinn. Olukorras, kus jalgpalli tase ja võistlustingimused on kujunenud riigi arengunäitajaks oli see kahetsusfäärne fakt: Eesti - Shotimaa ärajäänud jalgpallimäng meenub tänaseni paljudele inimestele mistahes Euroopa nurgas.
Maailmapraktikas rajavad staadione kohalikud omavalitsused koostöös riigivõimuga. Ka maailma kõige jõukamad jalgpalliklubid on enamasti oma staadionidel vaid kasutaja staatuses. Tallinna linn peaks olema tänulik, et leidus jalgpalliklubi, kes võttis kogu keerulise asjaajamise ja lõviosa kulutustest enda kanda. Uus ja kaasaegne staadion tulnuks Tallinnasse nii või teisti rajada, seda nii jalgpalli kui ka kontsertide jaoks. Praegune lahendus Lilleküla staadioni näol on kindlasti linnavõimu jaoks odavaim, kiireim ja asupaigana ka parim lahendus.
FC Flora vajas kodu. Jalgpalli kiire areng taasiseseisvunud Eestis viis FC Flora juba eelmise sajandi lõpul olukorda, kus treeningutele soovinud lapsi, eriti just Tallinnas, oli oluliselt rohkem, kui klubi suutis vastu võtta (eeskätt just treeningbaaside vähesuse tõttu) . Selles mõttes tuleb Lilleküla Jalgpallikeskust vaadelda kui ühte tervikut - valminuna lisandub staadionile täismõõtmetega jalgpallihall, valgustatud ja soojendusega kunstmuruväljak, harilik kunstmuruväljak ning kaks loodusliku muruga harjutusväljakut. Nii kujuneks Jalgpallikeskus vääriliseks koduks Eesti suurimale spordiklubile ning ka tasuks aastaid tehtud raske töö eest.
Veel rahast. Tallinna linn kulutas staadioniga seoses kokku 63,37 miljonit krooni, millest otse staadionisse läks 26,76 miljonit, ülejäänud 36,61 miljonit krooni kulus (või kulub tulevikus) Lilleküla tühermaale tänavate ja tänavavalgustuse ning muu niinimetatud infrastruktuuri rajamiseks.
Kui kõik see, mis siin kirjas, on tehtud vaid elitaarseteks vajadusteks ja vääralt kasutatud rahaga ning väärib ristilöömist vale finatstoetuse musternäidisena, siis on õiglus küll maailmast kadunud. Eesti jalgpallisõprade Meka on loodud ja ta asub Lillekülas ning seda tuleb aktsepteerida ka Tallinna linnavõimul.