Chicago Fire'i podcast All-In tegi juttu klubis mängiva Joel Lindperega, kes rääkis muuhulgas oma tätoveeringutest ning rollist rahvuskoondises.

Oma uuest keskväljapartnerist Jeff Larentowiczist oli Lindperel rääkida vaid head. "Kõik märgid näitavad, et läheme iga päevaga üha paremaks. Lõpliku otsuse koosluse osas teeb ikkagi treener - meil on ees veel pikk hooaeg ja pikk aasta, kuid loodame, et kõik läheb hästi."

Lisaks kõigele on Larentowicz ka Lindpere toakaaslane. "Oleme praegu veel kolimise ja muu taolisega olnud suhteliselt hõivatud, kuid enne mänge hommikusöögil ikka räägime, mida saaks teha paremini ja teisiti. Toakaaslaseks olemine annab ka võimaluse kaaslast hästi tundma õppida, nii et see on vaid hea."

Eesti koondises 84 kohtumist pidanud Lindperelt küsiti ka seda, kas saja koondisemängu täitumine on talle omaette eesmärgiks. "See oleks tore, kuid ma ei sea endale selliseid eesmärke. Tahaksin mängida ikkagi vaid siis, kui tunnen, et olen meeskonnale vajalik."

Lisaks kõigele rääkis Lindpere põhjalikult oma tätoveeringutest, mis olevat kõik tehtud põhjusega. "Esimese tätoveeringu tegin siis, kui lahkusin Eestist, et mängida profijalgpalli. Asjalood ei olnud toona kõige paremad ning tundsin, et pean midagi taolist tegema. Olen seda mitmeid kordi suudelnud ning see on aidanud mul elu taas rööpasse saada," rääkis Lindpere.

Rinnale tehtud triipkoodi mees poes skanneerida pole üritanud. "Ma pole lihtsalt sellist tüüpi inimene, kes poes särgi seljast võtaks," muigas eestlane. "Üks tätoveering võib veel tulla, aga midagi peab selle jaoks enne juhtuma."

Muuhulgas rääkis Lindpere intervjuus veel Skype'ist, e-valimistest, Tallinna tasuta ühistranspordisüsteemist, oma hobidest, lemmiksöögist, -filmist, -muusikast ja sellest, kuidas ta kuut keelt räägib. Kuula kogu intervjuud siit.