Luup peale | Mis üks protsent? Flora kaevas haua hoopis Partizanile! (lisatud galeriid!) (18)
FC Flora kirjutas Eesti klubijalgpalli ajalukku uue ja särava peatüki, alistades Konverentsiliigas 1:0 Belgradi Partizani. Rahaliselt pool miljonit eurot sisse toonud võit on märgilise tähenduse poolest hindamatu, sest rääkimata sellest, et iial varem pole Eesti klubi alagrupiturniiril kolme punkti kirja saanud, võib ka ühe käe sõrmedel üles lugeda sama tugevaid ja kuulsusrikka ajalooga klubisid, kellest Eesti meeskonnad läbi ajaloo jagu saanud.
- Vaata Brit Maria Taela galeriid siit või artikli alt!
- Vaata Oliver Tsupsmani galeriid siit või artikli alt!
Pika hooaja lõpus mitmel rindel laveeriv Jürgen Henn jättis algkoosseisust välja nii Rauno Sappineni, Konstantin Vassiljevi kui ka Henrik Ojamaa, andes nende asemel võimaluse Rauno Allikule, Martin Millerile ja noorele Daniil Kuraksinile. Flora kui tervik ei tundunud kolme võtmemängija puudumisest aga sugugi nõrgemaks jäävat, pigem vastupidi.
Mängu esimese ohtliku olukorra tekitas Flora, kui 9. minutil proovis karistusala joonelt õnne Rauno Alliku. Löök võttis Partizani kaitsjast rikošeti ja lendas üle otsajoone, järgnenud nurgalöögi keerutas Martin Miller ohtlikult eesmisesse posti. Esimese veerandtunni kõige teravamaks momendiks see jäigi, Flora kontrollis kergelt mängu ja Partizani mängijad liikusid üllatavalt uniselt.
17. minutil sirutas Sergei Zenjov end värava ees madala pallini, kuid õiget pealelööki ei sündinud. 24. minutil ebaõnnestus Markus Soometsa kauglöök, ent pall põrkas Millerile, tema üritus jäi aga pehmeks. Kohe puterdas teises väljaku otsas kõrge palli tõrjumisel Matvei Igonen, aga kauglöögi blokeerisid Flora kaitsjad.
Mõni minut hiljem pääsesid vastased Marco Lukka söödueksimuse järel ohtlikult värava eest läbi tsenderdama, pallile jala vastu panijat Flora õnneks siiski ei leidunud. Vastaste loidus pani nende peatreener Aleksandar Stanojevici mitu korda emotsionaalselt käsi laiutama ja vanduma, ent suurt sellest ei muutunud. 35. minutil tulistas Miller lubavalt positsioonilt taevasse, veel mõni minut hiljem konksutas sama mees ära viimase kaitsja, ent saatis palli tagapostist veidi mööda.
Mis oli õhus, tuli 44. minutil. Markus Poomi pikk diagonaalsööt leidis kaitseliini tagant Milleri, kes tõstis palli peaga robinvanpersielikult üle Partizani väravavahi Aleksandar Popovici – 1:0!
Võis vaid aimata, et Partizani riietusruumis ei käinud vaheajal ringi teekandik ja küpsisekorv, vaid seal tehti keskmiset tuntavalt valjemat häält. Pausilt naastes olidki külalised senisest veidi elavamad, Igonen pidi tõrjuma Danilo Pantici terava kauglöögi ja karistusalas jõudis ohtlikule positsioonile Nemanja Jovic, kuid õnneks otsustas mees penalti väljameelitamise kasuks ja selle plaani läbi näinud iirlasest vilemees Robert Harvey premeeris teda hoopis sukeldumise eest kollase kaardiga.
57. minutil andis Stanojevic nelikvahetusega (!) mõista, mida ta seni platsil olnud meeste tegutsemisest arvab. Jürgen Henn vastas omalt poolt otsekohe Sappineni ja Ojamaa väljakule lähetamisega. Partizan hoidis lisandunud värskuse toel initsiatiivi, pall käis mitu korda ohtlikult Flora värava eest läbi ja 65. minutil põrutas vahetusest sekkunud Lazar Markovic healt positisoonilt üle värava. Mitmes olukorras tegutses seejuures “viimase kaitsjana” otsustavalt ründeliinist appi tulnud Zenjov.
70. minutil pidanuks Flora 2:0 ette minema – Sappinen pääses kaitsjate eest jooksu, ent ei märganud vist, et Popovic oli väravast kaugele välja tulnud. Flora ründaja puude andis väravavahile võimaluse siiski esimesena pallini jõuda. Oleks vaid Sappinen kohe palli varbaga üle Popovici tõstnud …
Mida lähemale lõpule, seda rohkem asus Partizan kiirustama. Igonen tõrjus ristnurgast Miloš Jojici pommlöögi, aga Flora tõi Ken Kallaste ja Rocco Robert Sheini näol platsile värskemaid jalgu, hoidis pidevalt teravust ega jäänud kordagi vastaste pressingu alla.
Kümmekond minutit enne aja täis tiksumist maandus pärast kokkupõrget Kallastega õnnetult õlale Markovic, kes ei saanudki mängu jätkata. Kuna Partizanil olid aga selleks hetkeks juba ammu kõik viis vahetust tehtud, pidid külalised kohtumise lõpetama arvulises vähemuses. Mängujärgse info põhjal purunes serblasel suisa rangluu ning ta viidi kiirabiga arstide hoole alla.
Pikkade pauside tõttu sättisid kohtunikud tabloole koguni kuus üleminutit. Kodupubliku rõõmuks ründas nende minutite jooksul teravamalt hoopis Flora. Michael Lilanderi pikk tõus mööda paremat äärt Partizani värava alla blokeeriti viimasel hetkel, jätkuolukorras kõmmutas Poom kaugelt, aga paraku mööda. Serblased teenisid veel järjepanu mitu karistus- ja nurgalööki, aga neist ei sündinud midagi.
Kuniks Harvey viimaks vilistas ning Flora pingil ja tribüünidel rõõmupeo vallandas. Kõik, võit – Eesti klubide üks väärtuslikumaid läbi aegade, mis euroväljakutel saadud!
Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
On see Eesti klubide parim võit, mis iial saadud? Arvestades, et mängitakse esmakordselt alagrupis, kindlasti. Aga kui võtta aluseks puhtalt vastase tugevus?
Partizani auhinnakappi mahuvad 11 Jugoslaavia, kaheksa Serbia ja Montenegro ning kaheksa Serbia meistritiitlit. Ehk kokku on oma riigi, kandku see mis nime tahes, meistriks tuldud koguni 27 korda. Ning 1966. aastal mängiti Meistrite liiga eelkäija Euroopa karikavõistluste finaalis, kus küll Real Madridile alla jäädi. Ent ikkagi – Euroopa tugevaima klubisarja finalist!
Flora ise suutis 1998. aastal 3:1 jagu saada Bukaresti Steauast, kes oli tosin aastat varem Euroopa parimaks kroonitud. Ent see võit järgnes avamängus rumeenlastelt saadud 1:4 kaotusele ehk mängu alustati teistsuguselt emotsionaalselt foonilt. Praegu vajas Partizan kindlasti võitu, et säilitada lootus alagrupi esikohale ja kindlustada edasipääs – ka nende jaoks oli palju mängus.
Konkurentsi pakub tõenäoliselt Levadia 2006. aasta võit Hollandi toonase tippklubi Twente üle. Kas lugeda kõvemaks Serbia või Hollandi tippklubi? Partizani kuulsusrikkam ja püsivam ajalugu kipub sedagi võrdlust nende kasuks pöörama.
Levadia 2009. aasta 1:0 võit Krakowi Wisla üle või 2016. aastal Praha Slavia 3:1 alistamine? Üsna sama lugu nagu Twentega. Sama kehtib Nõmme Kalju säravaimate võitude puhul, olgu jutt 2013. aastal HJK seljatamisest, aasta hiljem Poznani Lechi alistamisest või veel aasta hiljem võetud võidust Aktobe üle.
Resümeerigem: mitte kunagi varem ei ole Eesti klubi eurosarja sellises faasis alistanud sellise ajalooga klubi, kellel endal oleks nii palju mängus. Seega, kõiki faktoreid kokku lüües võib tõdeda, et jah – Flora sai hakkama Eesti klubijalgpalli ajaloo seni võimsaima saavutusega!
Mängupäeva eelsel pressikonverentsil lubas kogenud äärekaitsja Ken Kallaste, et kui keegi hakkab platsil viilima või üleüldse järgmistele kohtumistele mõtlema, "tuleb selle poisiga pärast jutuajamine". Tema kõrval laua taga istunud Jürgen Henn vaid muheles. Kallastest tervelt aasta vanemana võis ta end ju selles olukorras turvaliselt tunda.
Oli ta selleks hetkeks juba otsustanud, et jätab Rauno Sappineni, Konstantin Vassiljevi ja Henrik Ojamaa algkoosseisust välja? Samm oli julge, ent samas loogiline, sest koduliigas võideldakse Levadiaga tiitli nimel ning juba pühapäeval ootab ees tähtis mäng Paide Linnameeskonnaga. Koos tänase kohtumisega peab Flora 15 päeva jooksul koguni viis kohtumist ehk ajakava on ülitihe.
Ometigi mõjus Henni otsus koguni kolmele põhimehele puhkust anda üllatavalt. Oli ju Floral võidu korral endiselt šanss, ehkki pisike, alagrupist edasipääsugi püüda. Aga ju teadis ta peatreenerina oma meeskonda piisavalt hästi, et uskuda – mehed veavad välja.
Lisaks andis see talle luksuse, millest Flora on senistes euromängudes ehk enim puudust tundnud ehk võimaluse vahetustega mängu käiku mõjutada. Nüüd sai Henn vastaste peatreeneri nelikvahetusele omapoolse käiguga reageerida, saates teise poolaja alguses ühekorraga väljakule nii Sappnineni kui ka Ojamaa, kes rünnakuteravust ülal hoidsid. Samuti oli tal võimalik lõpuminutitel platsilt ära võtta krampidega hädas olnud Marco Lukka ja tuua tema asemele värskete jalgadega Ken Kallaste ning teha sama vangerdus Markus Soometsa ja Rocco Robert Sheiniga.
Rauno Alliku võitlusvõime osas oli enne avavilet ehk kõige vähem küsimusi, ent ühe elu parima partii Flora särgis tegi ka väravaga kangelaseks kerkinud Miller. Poolkaitsja ei ole enda kohta Flora asetuses päris täpselt leidnud, olles tegutsenud nii keskväljal kui ka äärel, nüüd aga usaldas Henn talle Vassiljevi asemel positsiooni, mis Millerile ehk kõige loomupärasem.
Aktiivselt rünnakule lülitudes ja avavilest peale teravusi luues sai Miller hästi mängu sisse ning koostöö Allikuga toimis hästi, ajades vastase kaitsjaid piisavalt segadusse. Väravgi sündis sellest, et Poomi suurepärase pika söödu järel magati Milleri spurt lihtsalt maha. Kokkuvõttes tegi Miller tõenäoliselt ühe oma senise karjääri parematest mängudest rohelises särgis.
Veel enam väärib aga esiletõstmist 18-aastane Kuraksin, kelle arvel on isegi Premium liigas sel hooajal vaid 11 kohtumist, millest kolm algkoosseisus. Eurosarjas oli Kuraksin seni mänginud neljas mängus 87 minutit, sekkudes alati vahetusest. Aga nagu seni koduliigas, tõestas Kuraksin nüüdki, et väljakutsed talle meeldivad. Veel enam, ta lausa naudib neid. Noore ääreründaja mäng pakatas tahtmisest ja julgusest, ent samas suutis ta hoida distsipliini ja mängida meeskonna, mitte iseenda nimel.
Flora meeskondlik tegutsemine on eurosarja käigus läinud aina paremaks. Seekordne kohtumine oli tõenäoliselt 90 minuti lõikes kõige stabiilsem, mis eelmises punktis kirjeldatut arvestades on omaette näitaja. Flora ei vajunud kordagi kaitsesse, ei väristanud vastase ees jalga ning mängis pingevabalt. Tõsi, tabeliseis seda ka võimaldas, ent vähemalt lõpuminutitel olnuks raske pahaks panna, kui võiduaimdus oleks hakanud mehi rõhuma.
Mängiti ju alagrupis esmakordselt eduseisu hoides, sest senistes punktimängudes Anorthosise vastu tuldi mõlemal juhul välja 0:2 kaotusseisust. Ettevaatlikkuse asemel hoiti ka viimasel veerandtunnil teravust üleval ja lõpuminutite ohtlikumad olukorrad sündisid hoopis Partizani värava all. See on küpse meeskonna tunnus, aga niisuguse vaimukindluseni on Floral lubanud jõuda mitme aasta pikkune sihikindel meeskonna ehitamine, mitte ühe aasta lõikes ette võetud hoogtöö.
Juba esimene omavaheline kohtumine Belgradis ei jätnud Partizanist üleliia veenvat muljet, väravad ja võit võeti pigem Flora eksimuste tulemusena. Seda tunnet süvendasid kohtumised Gentiga, kus Belgia klubi kokkuvõttes oma paremuse maksma pani, ent niivõrd hambutut esitust nagu Partizan Tallinnas pakkus, oli ikkagi raske eeldada.
Ilmvõimatu on täpselt mõõta, kui suur roll selles oli Flora tegutsemises. Küllap üsnagi arvestatav. Aga mõistagi pole see Flora, vaid Partizani mure. Peatreener Aleksandar Stanojevic sõimas mehi üliilmekalt juba enne väravat, värava järel, tõenäoliselt ka vaheajal riietusruumis ning teiselgi kolmveerandtunnil, aga tulu sellest ei tõusnud. Ka nelikvahetus ei muutnud kuigivõrd mängu käiku, sest pikemaks ajaks surve alla ei õnnestunudki serblastel Florat kordagi panna.
Vaadates-kuulates Serbia ajakirjanike näoilmeid ning sõnavalikut juba mängu ajal ja ka pärast mängu, pole kahtlustki, et Partizanil seisab kodumaal ees suuremat sorti aruandmine. Ning oma sõna tahavad selles kindlasti sekka öelda ka nende kuulsad fännid, kelle hüüdnimeks "Hauakaevajad". Kuidas saab nii, et jälle tullakse Eestist (meenutame 2011. aasta märtsi ja Lillekülas Serbiaga tehtud lumist 1:1 viiki!) tagasi, saba jalge vahel?!
Flora saatus sõltub pisut tänaõhtusest Anorthosise ja Genti duellist, kuid mitte märkimisväärselt. Ennekõike peavad florakad lootma belglaste võitu, sest see tõstaks Genti kindlalt alagrupi võitjaks, mis tähendaks, et viimases mängus Floraga ei oleks belglastel enam kaalul mitte midagi. Nii võiks 9. detsembril Belgias toimuva mängu võitmisestki unistada, sest Tallinna-kohtumine andis aimu, et Genti näol ei tohiks Flora jaoks olla tegu ületamatult kõva vastasega.
Kui Anorthosis peaks täna Genti üllatama, ei muutu selles plaanis midagi, et Partizani edestamiseks vajavad florakad ikkagi võitu. Kui Anorthosisega võrdsetel punktidel lõpetatakse, tuleb kahe omavahelise 2:2 viigi tõttu mängu grupi üldine väravate vahe, mis on Floral praegu napilt Küprose klubist parem.
Ent isegi kui Flora suudab viimases voorus Gentist jagu saada, peavad nad ikkagi lootma, et Partizan kaotaks samal ajal kodus Anorthosisele. Seniste mängude põhjal tundub see pigem ebatõenäoline, nagu seegi, et Anorthosis võtaks kaks võitu ja tõuseks ise Flora põhikonkurendiks. Kuid võimalus, et Flora mängib eurosarjas veel kevadelgi, kasvas mängueelselt ennustatud ühest protsendist natuke suuremaks. Mitte palju, aga ta on siiski olemas, olgugi kui tahes väike! Ja see, et viimase alagrupimängu eel on veel võimalik edasipääsust rääkida, on Florale suurim tunnustus.
Täiendatud kell 23.55: Anorthosis üllataski kodus Genti 1:0 võiduga, mis teeb alagrupi seisu enne viimast vooru ülipõnevaks. Gentil on 10, Partizanil 7 ning Floral ja Anorthosisel 5 punkti, mis tähendab lühidalt seda, et Flora peab edasipääsuks alistama ise Genti ja lootma, et Anorthosis võidab samal ajal Partizani. Seejuures aga ei tohi Küprose klubi võit olla Flora võidust skoori poolest suurem. Nimelt oleks siis mõlemal meeskonnal 8 punkti ja omavahelised mängud igatepidi viigis, järgmisena arvesse võetav üldine väravate vahe on Floral aga praegu -2 ja Anorthosisel -3.
Protokoll:
25. novembril kell 17.30 A. Le Coq Arenal
Tallinna FC Flora - Belgradi Partizan 1:0 (1:0)
44. Martin Miller
Hoiatused: 31. Sergei Zenjov, 69. Rauno Sappinen - 51. Nemanja Jovic
Mänguolud: +6, vihmane ilm, muruväljak suurepärases seisukorras
Pealtvaatajaid: 2000
Peakohtunik: Robert Harvey
Abikohtunikud: Wayne McDonnell, Darragh Keegan
Neljas kohtunik: Neil Doyle (kõik Iirimaa)
Flora: Matvei Igonen, Marco Lukka (79. Ken Kallaste), Märten Kuusk, Henrik Pürg, Michael Lilander, Markus Soomets (79. Rocco Robert Shein), Markus Poom, Daniil Kuraksin (58. Henrik Ojamaa), Martin Miller (72. Konstantin Vassiljev), Sergei Zenjov, Rauno Alliku (58. Rauno Sappinen).
Varus: Ingmar Krister Paplavskis, Karl-Romet Nõmm, Sten Reinkort, Henrik Ojamaa, Rauno Sappinen, Konstantin Vassiljev, Erko Jonne Tõugjas, Rocco Robert Shein, Henri Välja, Ken Kallaste, Kristo Hussar, Markkus Seppik.
Partizan: Aleksandar Popovic, Slobodan Uroševic, Nemanja Miletic, Siniša Sanicanin, Aleksandar Miljkovic, Saša Zdjelar, Aleksandar Šcekic (57. Miloš Jojic), Danilo Pantic (57. Lazar Pavlovic), Queensy Menig (57. Lazar Markovic), Nemanja Jovic (57. Aleksandar Lutovac), Ricardo Gomes (74. Marko Milovanovic).
Varus: Milan Lukac, Nemanja Stevanovic, Lazar Pavlovic, Marko Zivkovic, Bojan Ostojic, Marko Milovanovic, Miloš Jojic, Lazar Markovic, Aleksandar Lutovac, Milan Smiljanic.
Seda minutit võiks näiadata noortele.
Seda minutit võiks näidata noortele, et kuidas muuta mängu loogikat
Omavahelised mängud on Floral ja Famagustal mõlemad viigis, et nendega küll ühtki viiki ära ei murra.
Järgmisena on üldine löödud väravate arv. Kui Floral ja Anorthosisel on väravatevahe sama, siis on Anorthosis edasi ühe enam löödud väravaga.
