Kui sajab, siis kallab. Mis pagana asi on õigupoolest 7:6 – tennis ja kiire lõppmäng?! Suure slämmi turniiri Itaalias ju ometigi ei peeta ...

Või kui tõenäoline on seegi, et kui ühel kolmapäeval lüüakse Camp Noul 90 minutiga kolm ja kolm, on igati loogiline teha sama ka järgmisel teisipäeval San Sirol? Kõigi aegade parim Meistrite liiga poolfinaal? Kui ühele mängule on see ehk liiga uhke rüü, siis kahe õlgadele kokku passib juba enam-vähem küll.

Isegi Lamine Yamal, kes peab täisealiseks saamist veel nädala ja kaks kuud ootama, teab juba paari viimase hooajaga tema arvele kogunenud 120 kohtumise põhjal – muide, millega see noorte poiste pooleksjooksutamine ikkagi lõppeb ja kui mitut läbipõlenud Ansu Fatit me lähiaastatel veel näeme? –, et jalgpall on enamasti üks kaunis loogiline mäng. Kaks meeskonda mängivad 90 minutit ja lõpuks Barcelona võidab, kui sakslaste rahvatarkus korraks katalaani keelde tõlkida.

Kus on loogika, kui Meistrite liiga poolfinaalid, milles peaks valitsema ettevaatlikkus, tasakaal, luuramine ja tagalat loovutamata torkamine, mängitakse maha rinnutsi kahuritorudele joostes, kontrolli käest kätte pildudes? Või peakski jalgpalli loogika ideaalis seisnema just nimelt selles, et mingit loogikat ei ole? Kui nii, tuleb meil kõigil Interi ja Barcelona ees kummardada, sest vaatemänguna olid need 210 minutit ülimad.

13 - Inter (7) v Barcelona (6) is now the joint-highest scoring semi-final tie in the UEFA Champions League, along with Liverpool 7-6 Roma in 2017-18. Rollercoaster. #INTBAR — OptaJoe (@OptaJoe) May 6, 2025

"Kui mõni meeskond siit veel välja ronib, on see Barcelona." Kes kordusmängu teise poolaja alguses sellele klišeele vähemalt korraks ei mõelnud või seda suisa välja ei öelnud, valetab eeskätt iseendale. Inter oli tulnud esimesel kolmveerandtunnil nagu laviin, Simone Inzaghi näis olevat taas taktikajumal, Lautaro Martinez äkitselt jälle maailma parim ründaja ja isegi Szymon Marciniaki vile kõlas hetketi pierluigicollinalikult.

13 minutit oli mängitud, kui Barcelona kõrge kaitseliin Marcus Thurami meisterlikult suluseisu manööverdas. Aga ohu märgid olid tegelikult juba ammu õhus. Et Dani Olmo 21. minutil oma platsipoolel palli kaotas, Denzel Dumfries selle kiirelt Lautarole mängis ja argentiinlase mängu neljandast (!) pallipuutest võrk esmakordselt sahises, ei saanud küll enam kellelegi šokina tulla.

🙅‍♂️ pic.twitter.com/rl3n0Kmkf0 — Inter ⭐⭐ (@Inter) May 6, 2025

Kui avamäng Interile midagi õpetas, siis seda, et üks-null on vähe. Teist prooviti leida usinalt – Henrih Mhitarjan põrutas otse õhust, aga täpsust nappis õige pisut; kaks minutit hiljem vaatasid Pau Cubarsi ja Wojciech Szczesny kangestunult, kuidas Hakan Calhanoglu pärast pikka audiviset ja Cubarsi puterdamist otse jalale kukkunud palli postist ülinapilt mööda suunas.

Interi ründemängu loogikad ja protsessid koondusid siiski veel enne vaheajavilet tulemuseks. Lautaro jooksis, Cubarsi niitis – käratseva San Siro meelest argentiinlase jalgu, ent nii Marciniaki kui ka kõigi televaatajate arvates palli. Korduste kaudu selgus tõde siiski kiirelt ja selleks hetkeks, kui VAR poolaka monitori juurde suunas, oli kõik tegelikult juba klaar. Otseseks kannatajaks jäi Lautaro hüppeliiges, kaudseks väravatagune kaamera, mille penaltipalli taha astunud Calhanoglu tugeva ja täpse penaltilöögiga kuludesse kandis.

VAR intervened to give Inter a penalty for this challenge on Lautaro Martinez 👀

Hakan Calhanoglu converted from the spot to make it 2-0... Barca are in trouble 😬#UCL pic.twitter.com/nQN8kwVNP1 — BBC Sport (@BBCSport) May 6, 2025

Ühtaegu kerkis Interi fännide rõõmust taevasse San Siro kujuteldav katus ning ka Inzaghi võis olla enam kui rahul – Barcelona ründenelik oli meeskondlikust mängust välja lõigatud, kõrge pressing sundis nende kaitsjaid eksima, äärekaitsjad Federico Dimarco ja eriti pidurdamatu Dumfries toitsid Lautarot ja Thurami nagu hõbekandikult. Itaallased läksid pausile igati teenitud 2:0 eduseisus.

Veerand tunniga viik majas

"Kui mõni meeskond siit veel välja ronib ..." Barcelona ei vajanud isegi 15 minutit. Alustuseks otsis Yamal kukkudes penaltit, siis lükkas Francesco Acerbi selgest suluseisust palli võrku, aga 54. minutil oli külalistel esimene käes. Pika keerutamise järel valveta jäetud Eric Garcia tegi 2:1, lasi kohe seejärel seletamatul moel tuulde arvulises ülekaalus korraldatud vasturünnaku, aga oli ikkagi sillutanud juba teed Olmo 60. minuti viigiväravale.

DANI OLMO LEVELS THE TIE 5-5 ON AGGREGATE FOR BARCELONA!!

GERARD MARTIN WITH ANOTHER ASSIST!! TWO GOALS IN SIX MINUTES 🔥 pic.twitter.com/r5AkXp7r7N — ESPN FC (@ESPNFC) May 6, 2025

Avapoolajal kõigutamatuna paistnud Inter oli äkitselt habras nagu klaas ja näis vaid aja küsimusena, millal Barcelona kolmanda lööb. 68. minutil tõmbas Mhitarjan jalust Yamali, esialgu penaltit näidanud Marciniak kuulas pingsalt VAR-i ja näitas siis näppudel – paar sentimeetrit jäi ikkagi karistusala joonest puudu. Mängiti lahti, Yamal tabas oma meest Frenkie de Jongi. San Sirot valitseski nüüd see pöörane 17-aastane, sest õige varsti keerutas ta kaugelt ristnurga suunas, kuid sedapuhku tegi Yann Sommer talle veenvalt selgeks, et vahel leidub vanusel siiski ka teatud eeliseid.

Kui Yamali jagus teisel poolajal Figarona kõikjale, siis Raphinhat võis näha harva. 87. minutil sähvatas ta ometigi ja näis, et otsustavalt. Esimese löögi tõrjus Sommer, teist enam temagi mitte, ning Cristiano Ronaldo ei olnud ühtäkki edetabeli tipus üksi. 13 väravat, kaheksa söötu – brasiillase tänavune hooaeg Meistrite liigas (ja mitte ainult seal) on olnud imeline. Mis veel tähtsam, Barcelona juhtis 3:2 ja oli kahe mängu kokkuvõttes esmakordselt peal. Ning mängida jäi vaid kolm minutit. Pluss mõni lisaks.

21 - Raphinha has been involved in 21 goals in the @ChampionsLeague 2024/25 (13 goals and 8 assists), equalling the highest tally by a player in a single campaign in the competition: Cristiano Ronaldo in 2013/14.

Historic. pic.twitter.com/SsBy58BW3S — OptaJose (@OptaJose) May 6, 2025

Neist "mõnest lisaks" käis teine, kui Yamal posti kolistas. Aga siis sai katalaanide loogika järsku otsa ja hakkas kehtima Milano oma. Äkitselt polnud terve teise poolaja nagu takus tammunud itaallastele palju vajagi, sest pika palliga leiti Dumfries, kes söötis värava alla ning hetk hiljem rebis varba vahele torganud Acerbi juba joovastunult särki seljast. 3:3 ja lisaaeg? Ei, sealt tuleb ju kuuendal lisaminutil taas Yamal, pääseb väravavahiga silmitsi ja lööb ...

... Sommerile sülle.

San Siro teab ja näeb

San Siro on seisnud samal kohal sada aastat; näinud kõike, mida jalgpallil pakkuda. Nüüd otsustati kuskilt kõrgemalt, et need meeskonnad vajavad jahutamist. Polnud samas üllatav, et kahest sinnani täisgaasil tormanud, väsinud ja vettinud meeskonnast leidis vajaliku sädeme esimesena üles Inter. Normaalaja lõpu pääsemine tagant kannustamas, sähvatas 99. minutil Thuram. Vahetusmehele Davide Frattesile jäi pika soolo järel vormistamise ja mööda piirdeväravat kõrgustesse ronimise rõõm.

Barcelonal oli veel võimalusi, paremaidki kui Interile värava toonu. Vigastust trotsides pingilt sekkunud Robert Lewandowski lõi paarilt meetrilt peaga üle, seejärel püüdis veel kord oma sõna maksma panna Yamal – kaunilt lennanud Sommer sai taas näpud vahele. Kõik.

2 - Since Simone Inzaghi's joined the Nerazzurri (from 2021/22), Inter are one of the two clubs to have reached the most finals in Champions League, level with Real Madrid: both twice in four seasons. Infinity.#UCL #InterBarça #InterBarcellona pic.twitter.com/IjsATFbBOc — OptaPaolo (@OptaPaolo) May 6, 2025

Yamal oli seitsmene, kui Barcelona viimati Meistrite liiga finaalis mängis. 11-aastane paus kestab, ning vähemalt seekord pidi Barcelona noor, ühtaegu naiivne ja samas eneseusust pakatav meeskond tunnistama, et nende tahtmisest jäi väheks. Mis mõistagi ei tähenda, et Hansi Flicki hoolealuste parim aeg ei võiks alles ees olla; pigem tundub isegi loogiline, et just nii lähiaastatel läheb.

Aga Inter vilistas vähemalt seekord loogikale. Või kas saame üldse nimetada ebaloogiliseks seda, et eurosarja finaali murdis meeskond, kes on seal viimase kuue aasta jooksul juba kolmandat korda; kelle peatreeneri usk oma mänguplaani jääb isegi kaoses sama stiilseks nagu tema peen ülikond pärast paduvihmast läbivettimist; kelle kangelasteks kerkisid 37-aastane keskkaitsja ja 36-aastane väravavaht? Üks väike meeldetuletus, et isegi Lamine Yamali ees ei ole kogu maailm valla, kulub jalgpallile küllap siiski aeg-ajalt ära.