Kodumäng Gibraltariga oli Eesti koondise jaoks tohutult sümboolne. Andres Operi karjäär lõppes, kümmekond minutit hiljem algas aga noore Frank Liivaku koondisetee, kes polnud sel ajal, kui Oper juba sinisärgis esimesi tegusid tegi, veel sündinudki. Kuid see polnud sugugi põhiline. Operi lahkumisega lõppes Eesti jalgpallis omaette ajastu. (Liivaku tulekuga võiks hakata uus, eksju.)

Koondisevutis on põhiliseks ajaühikuks valiktsüklid ning Oper oli enne esmaspäeva viimane aktiivne Eesti koondislane, kes tegi kaasa ka 1998. aasta MM-valiksarjas.  Seega on meie koondisel nüüdsest kadunud ainus side tolle ammuse-ammuse ajaga - lõppes ajastu, omaette epohh. Enne aastatuhandevahetust jõudsid praegustest koondislastest valiksarjas platsile saada ka Raio Piiroja ja Joel Lindpere, seda aga 2000. aasta EM-valiksarjas.

Mis teeb Operi aga eriti eriliseks - mees suutis skoori teha viiel erineval MM-valikturniiril! 1998. aasta kvalifikatsiooniturniiril lõi Opi värava Rootsile, 2002. aasta MM-i valikturniiril Portugalile, Hollandile ja Andorrale, 2006. aasta eel Lätile, Luksemburgile, Liechtensteinile ja Slovakkiale, 2010. aasta eelvoorudes Belgiale ning viimaks - 2014. aasta valiktsüklis Andorrale. Minu andmete kohaselt on viiel erineval MM-valikturniiril võrgu sahistamise juures tegemist absoluutse maailmarekordiga!

P.S. Väike konks aga asja juures on - Oper jagab seda rekordit ühe teise legendaarse ründeässaga. Mälumänguküsimus laiale ringile - kellega?

P.S. Teine viktoriiniküsimus tuleb samuti seoses Operiga. Milline Eesti koondise rivistuses 1998. aasta MM-valikturniiril osalenud mängija pallib veel tänavugi Premium liigas?

P.S. Ahjaa. Andres Oper - aitäh!