Madis Hünerson: Tammeka päästeoperatsioon ei lõppe (1)
Eelmisel hooajal profimeeskonnana Maag Tammeka nime kandnud võistkond, kellest selleks aastaks jäi alles põhiliselt noortest koosnev amatöörvõistkond, on kahel viimasel suvekuul hoolimata viimasest kohast liigatabelis fännidele kui ka teistele jalgpallisõpradele palju kõneainet pakkunud.
Paljude kõrvu jõudis juuli algul uudis seoses koostööpartneritega Saksamaalt. Peagi liitusid tartlaste esindusmeeskonnaga ka võõrleegionäridest pallurid. Senini pole küll tänu uutele mängijatele ühtegi kohtumist võidetud, kuid palju peavalu on viimastes mängudes tekitatud nii Nõmme Kaljule kui ka meistriliiga tabeli tippu kuuluvale Sillamäe Kalevile, kes mõlemad võitsid kohtumised ülikoolilinlastega minimaalselt.
Kuna küsimusi Tartu esindusklubi kohta on tekkinud palju, üritasime asja selgust tuua Tammeka juhatuse liikme Madis Hünersoni abil.
Kas klubi omanikering on muutunud ja kuidas see mõjutab nii mängijaid kui ka treenereid?
Omanikering pole sisuliselt muutunud, kuid ka uutel partneritel on võimalus kaasa rääkida klubi tuleviku ja arengu osas. Siiski pole see muudatus, kus uued omanikud tulevad ja panevad kohe oma sõna maksma, pigem vastupidi. Uute partnerite näol tekib meil suurem võimalus oma mängijaid piiri taha pallima saata ja vastu saada rohkem kontakte, sidemeid, kogemusi ja ka toetust, mitte ainult finansilist, vaid ka läbi sponsorite ja muude kontaktide võimalusi esindusmeeskonna, noorte kui ka naiste jalgpalli töö edasiviimiseks.
Lahendusi on otsitud palju ja igat tekkivat võimalust peaks ära kasutama. Mitte, et see oleks hädavariant olnud, aga tänased märgid näitavad, et sellest koostööst saab vaid head tulla.
Neid inimesi on palju, kes otsivad ainult intriige selle tagant, aga ei ole mõtet nende arvamusi tähele panna, see ei vii kuskile. Me teeme ikka oma tegemisi ja konsulteerime ka treeneritega, mitte et klubi juhtkond annab käsud ja nii jääbki.
Miks liitusid klubiga just need välismängijad, keda täna platsil näeme?
Uued mängijad on tulnud tänu Saksa partneritele, kes tegelevad Euroopas professionaalse jalgpalliga. Loomulikult oli võimalus mängijaid näha ka esindusmeeskonna peatreeneril Norbert Hurdal.
Tõsi on, et mõne siiatoodud mängija tase on sama, mis meie mängijatel, aga vaid üksikutel ja nendes on potensiaali. Tänu sellele on peatreeneril nüüd suurem valik ja keegi pole öelnud, et ta peab just neid mängijaid kasutama ning see on täna meie partnerite risk, kas ta toob need mängijad siia ja teeb need kulutused või mitte. Mänguplaani osas on siiski Norbertil vabad käed.
Kuidas hindate uute mängijate oskusi ja kui hästi on nad suutnud end juba näidata?
Kuna ka nemad on noored, natuke üle 20-aastased, ehk generatsioon on sama, siis võistkonda sisseelamine on olnud väga hea ning nii välismängijate ja eesti poiste läbisaamine on väga hea.
Loomulikult on platsil näha juba olnud väravavahi, kameruni kaitsja või siis Levadia poiste etteasteid, õnnetu omavärav ei loe täna veel midagi. Selgelt on näha, et nad on meie jaoks väga olulised täiendused. Lihtsalt õnnest on viimasel ajal puudu jäänud ning meile löödud väravad on vastastased suutnud ära koksata just meiepoolsete õnnetute vigade näol.
Kuna välismängijad saavad ka palka, siis miks muutus poole hooaja pealt klubi vastav lähenemine?
Hooaja eel ei olnud meil sellist võimalust partnerite näol ning me polnud võimelised mängijatele ka töölepingut pakkuma. Partnerite võimalus tekkis alles juuni keskel, juuni lõpus said asjad kokku lepitud ning nii tekkisid vahendid ja võimalused.
Kas ka eestlastele motivatsioonitasu makstakse?
Kõik, kelle oleme juulikuust siia toonud, saavad spordistipendiumit, sest ilma selleta ei oleks nad täna siin. Mängime selle hooaja lõpuni ja vaikselt mõtleme juba uuele ning kellele toetusi võimalik maksta on, seda näitab juba eelarve, mille kokku saame.
Kas Tammekast saab Nõmme Kalju järeltulija seoses võõrmängijatega?
Kui vaadata välismängijate mitmekesisust, siis võib ju tõesti nii öelda, aga otseselt seda küll väita ei saa, sest me siiski ajame oma asja. Samamoodi võiks seda öelda ka mõne muu klubi kohta, kes tarnisid siia segamini lätlasi, leedukaid ja venelasi, kas siis Nõmme Kalju oli nende järglane?
See on meie jaoks pigem päästeoperatsioon, mis ei lõppe, vaid läheb edasi, et ehitada uut laeva.
Miks ei ole fännide suurt lemmikut Kristjan Tiirikut enam Tammeka särgis näha?
See oli juhatuse ja peatreeneri otsus ning arvan, et ta ise ka aktsepteeris seda. Küsimus on selles, kas treener näeb mängijat enda meeskonnas pallimas või mitte, teiselt poolt nägime kui oluline tegelane on Kristjan meie klubi jaoks noortetreenerina, sest nii lapsed kui lapsevanemad olid temasse väga kiindunud.
Kui meil oli võimalus teda tagasi saada, siis loomulikult kaalusime millises vormis oleks ta klubile kõige kasulikum. Pakkusime talle noortetreeneri töökohta, täna on ta meil selles ametis ja loodetavasti rahulolev.
Kas suurte rahade toel ei oleks võimalik tagasi tuua Tartu paremaid poisse Oliver Konsat, Siksten Kasimiri, Martin Hurta, Eino Purit ja Taijo Tenistet?
Suurte rahade toel ja normaalsete taustajõudude olemasolul, kui mängijatele on võimaldatud normaalne elamine, sissetulek, taastusravi ja loomulikult konkurentsivõimeline meeskond, siis ei ole vast ühtegi mängijat, kes siia tulla ei tahaks, vähemalt need, kes siin kunagi mänginud on. Platsi kõrval oleme nendega sellistel teemadel niisamagi vabas vormis rääkinud, siis nii enamuski on öelnud, et miks mitte.
Eks siin ole ka mingisugune vastav aura, sest Tartu on ühtne linn ning Tammeka on just see esindusklubi. Kui võrrelda Tallinnaga, siis on raske välja tuua esindusklubi – kas selleks on Levadia, Flora või nõmme Kalju. Esindusklubiks peetakse üldjuhul ikka parima tulemusega klubi.
Kas on võistkonda oodata veel täiendusi?
Sel hooajal pole see kahjuks enam võimalik juba puhtalt reeglite pärast. Siiski on meil võimalus mängima saada veel brasiillane*, aga asi on paberite taha toppama jäänud, nüüd loodamegi nädalaga selle asja lahendatud saada ning vähemalt Tallinna Kaleviga mängudeks peaks ta väljakul olema. Siis peaks olema ka natuke uut ründeteravust.
Kas klubi on hoolimata tulemustest treeneritega rahul?
Arvan, et ollakse rahul, kuigi alati saab enamat soovida. Kui treenerile tuuakse üleöö põhikoosseisu jagu mängijaid juurde, siis ühtlaseks võistkonnaks neid sulatada on väga keeruline ning selles osas on Norbertil päris raske ülesanne.
On näha, et tulemused on võrreldes hooaja esimese poolega oluliselt paranenud. See aga ei tähenda, et me niisama istume ja jäämegi seda tulemust ootama, vaid otsime ja vaatame ringi erinevate klubifunktsioonide osas, et leida mõni konsultant või kogenum treener, kes aitaks natuke analüüsida meie endi tegemisi, mängijaid kui ka vastaseid. Mida rohkem erineva tausta ja genaratsiooni esindajad mänge analüüsivad, seda kergem on leida lahendusi.
Millisel tasemel on Tammeka treeningud?
Arvan, et Norbeti treeningud on hetkel Eestis ühed rängimad. Ei ole küll käinud teiste trenne vaatamas, aga nähes millise koormusega treenitakse ja nii mõnigi mängija, kes on tulnud päris tugevast välisklubist, on öelnud, et Tammeka trennid on väga kõrge tasemega.
Kas meeskonna eesotsas olevaid noori respekteeritakse samavanuste mängijate poolt?
Arvan, et Norberti vastu on meeskonnal tõeline respekt, sest ta on enamuse poistega ikkagi viis aastat koos töötanud ja sealt on see tekkinud. Seda oleme ise näinud enne ja pärast mänge kui ka treeningutel – olen veendunud, et peatreeneri osas on respekt 100%.
Keda tõstaksite senise hooaja põhjal esile?
Siim Tenno on kindlasti silma hakanud, kas just meeletu arengu poolest, vaid oma võitlejahingega. Ta meeletu töörügaja ning äärmuslikud emmotsioonid on suutnud hoida kontrolli all -see ongi oluline.
Aga areng on muiduki toimunud kogu meeskonna osas - kui hooaja algul ei juletud füüsilisse kontakti väga minna ja oldi ettevaatlikud -vähemalt selline mulje jäi siis nüüd juletakse seda rohkem teha. Ei oskagi öelda, millest see tulenes – kogemustest, julgusest või aukartusest, aga nüüd suudetakse sellest üle olla ning ollakse valmis igal hetkel võitlema.
Kuidas suhtub klubi duubelmeeskonda, sest teadaolevalt peavad nemad erinevalt esindusmeeskonnast treeningute eest maksma?
Kuna tänasel päeval on duubelvõistkond noortest koosnev ning enamus mängivad ka noorte meistrivõistlustel ja klubis on reeglite kohaselt kehtestatud noorliikmetele maks, siis peavad nad seda ka tasuma, sest me oleme siiski amatöörklubi. Hooaja eel sai kokku lepitud, et 25-26 mängijat, kelle peatreener määrab meistriliigasse, need vabastatakse treeningmaksust.
Kui suurt tähelepanu pöörate noortetööle?
Järgmine samm pärast meistriliiga koha päästmist oleks noorte ja naiste jalgpalli organisatoorse poole parandamine. Seal on teha väga palju, kuid kõige suurem probleem Tartus on siiski spordibaasid ja nende baaside vahel ära jagada ajad teiste spordialade ja ka teiste jalgpalliklubidega – see on meeletu töö. Selle töö eest vastutab hetkel meil ainult üks noortetreener.
Peamine on siiski see, et oleme läbirääkimas Eestis ja ka välismaal päris mitme kogenud treeneriga, kellest võiks saada hiljemalt selle aasta lõpus noorte ja naiste jalgpalli direktor, kes koordineeriks noorte treenerite tööd, hooaja planeeringut, treeninglaagreid, -koolitusi jne. Eks aeg näitab, aga loodame, et aasta lõpus keegi meiega liitumas on.
Lisaks sellele avame igal aastal uute vanuseklasside grupid. Võib-olla meie prioriteediks ei olegi enam olla Tartu suurim klubi oma laste arvult, vaid tahame saada kvaliteetsemaks ja olla klubi, kes just selle kvaliteediga lapsi treenima kutsub. Need sõnad on küll üliilusad, kuid ilma unistusteta pole ka tulevikku - loomulikult on siin väga olulised määrajad kvaliteetsed spordibaasid ja haridust ning haritust omavad treeneriteta.
Treenerite puhul on olulised teadmised ala kohta ja oskus suhelda laste, nende vanematega ja olla ka ise initsiaator. Kõike ei peaks juhtkond ette dikteerima, vaid ka treener ise peaks otsima võimalusi arenemiseks.
Juba lapse väljakule saamine on tänapäeval keeruline, sest on ka teisi atraktiivseid spordialasid ja muid tegevusi ning tema hoidmiseks väljakul tuleb veel rohkem tööd teha. Sellepärast peabki treener olema päris suur psühholoog ja võlur.
Kas uuest hooajast võib Tammeka jälle profiklubi olla?
Loomulikult, aga eks aeg näitab, sest kõige tähtsam on hetkel jääda meistriliigasse püsima ja sellest sõltub suuresti klubi rahakott – nii omavalitsuse ja Jalgpalliliidu toetused kui ka sponsoite ning muude toetajate tähelepanu. Sellisel määral esiliigas pallivale klubile toetust saada on kindlasti raskem, aga oleme mõelnud ka sellele kui sinna kukume.
Mis sel juhul muutub?
Midagi oluliselt ei muutu, sest sel teemal rääkides on Norbert lubanud jätkata, enamus poistest, kes lõpetasid gümnaasiumi, on jäänud Tartusse kooli, seega allapoole kukkudes peaks võistkond säilima, et sealt kohe kiirelt ülespoole tõusta. Ei saa lasta juhtuda seda, mida on teinud paljud klubid, kes meistriliigast allapoole kokkunud, ehk loovutanud oma parimad mängijad.
Raskusi tuleb, sest esiliigas pole odavam mängida kui meistriliigas ning samas toetused ähvaradavad vähenevad üle poole. Kuigi osavõtutasu on küll pisut odavam, siis teised kuluartiklid on täpselt samad.
Millisena kujutate Tartu Tammeka klubi ette aastal 2015?
Unistus on olla hea tööandja treeneritele ja huvitav klubi lastele ja nende vanematele. Sinna juurde kindlasti omada edukat esindusmeeskonda. Kui organisatoorse poole pealt saab organisatsiooni hästi tööle, siis on kõik võimalik.
Oluline on ka see, et asi ei piirduks ainult jalgpalliga, vaid peab ka midagi muud toimuma.
Mida teete, et klubil oleks rohkem toetajaid?
Mõtteid on palju ning sellest oleme ka partneritega rääkinud, sest eesmärk polnud nende rahakoti seljas sõita, vaid saada nõu ja muid teadmisi ka IT, marketingi ja turunduse valdkonnas. Klubi siseselt töö käib, kuid sellest hetkel rääkida veel ei tahaks, sest kõik ideed ei pruugi realiseeruda, aga eks see varsti ka avalikuks tuleb.
Lisaks meie endapoolsele tööle tuleks läbi mõelda ka mängude ajad. Sellel teemal on diskussioone jalgpalliliidus olnud palju ning nende muutmine ei ole lihtne, aga isikliku arvamuse järgi peaks suvised mängud toimuma äripäeva õhtutel, mil inimesed on linnades, sest nädalavahetustel on tavaliselt suured plaanid. Eestlased on ikkagi maainimesed ning igaüks läheb oma marjapõõsast või kartulipeenart nokitsema või võtab ette sõidu mereranda.
Ka väga paljud fännid on öelnud, et isegi pühapäev oli sobivam, sest jõuti maalt või mujalt tagasi. Oleks positiivne kui vutifänn saab argisel suveõhtul jalgpallistaadioni ääres meelt lahutada ning nädalavahetusel teeb seda mujal - perega suvilas, rannas või muus kohas.
Kindlasti pole see ainult Tartu mure, see on kõikjal üle Eesti samamoodi, kuid mänguaegade planeerimisel ei saa me mõelda muidugi ainult Eesti liigamängudele, peame arvestama ka rahvusvahelist kalendrit.
Meistriliiga tasemel jalgpalli saab Tartus näha siiski ainult Tammeka mängudel…
Kui ei viitsita ette võtta sõitu Tallinnasse mõnele mängule, siis on ikka hea vaadata oma kodulinna esindusmeekonna mänge. Täna oleme ikkagi meistriliigas ja toetus on väga oluline. Mida rohkem platsi kõrval fänne on, seda võimsam tunne on mängijatel.
Kuidas suhtute fännidesse, kes ei suuda end korralikult ülal pidada, näiteks liigse alkoholi tõttu?
Kindlasti on esinenud mõningaid ebakorrektseid väljendeid, mille põhjustajaks on olnud alkohol, aga arvan, et Tartu klubi fännid on ühed distsiplineeritumad. Ka isiklikult suhtlen nendega väga tihedalt, oleme koos sõitnud ka mängudele ja tagasi ning sel teemal on palju juttu olnud. Fännitiimil on omad eestvedajad, kes on ka ise liigselt alkoholi tarbinud mehed staadioni aia taha jätnud.
Viimased mängud on vägagi emotsionaalsed olnud, kuid kontroll on säilinud ja arvan, et ei tasuks oma pead sellega vaevata. Meil on kultuursed fännid ning emotsioonid käivad jalgpalliga kaasas. Need võivad küll aeg-ajalt väga tuliseks minna, kuid ei usu, et see seaks ohtu teiste turvalisuse.
Kas Tartu jalgpall liigub positiivsete või negatiivsete lahenduste suunas?
Tahaks loota, et ikka positiivsete lahenduste suunas. Pahatahtlikkus, tagarääkimine ja kuulujuttude väljamõtlemine on kole - kahjuks esineb seda jalgpalliringkondades palju - kuid inimesed on inimesed ja sinna ei ole midagi parata – aga suur soov oleks saada ikka Tartu klubid mingis vormis koostööle. Sellest on räägitud ning on üritatud algatada koostööd – mingil rakutasandil see ka toimib, kuid kõik on ikka veel lapse kingades..
Täna on Tartu linna esindusmeeskonnaks Tammeka. Samas on teada, et igal klubil on tahtmine ise teha ja tõusta. Meil ei ole selle vastu midagi, kuid olgem realistid, see on raske. Paljud võistkonnad üritavad ülespoole tõusta, näiteks kolmandas liigas palliv HaServ. See on väga teretulnud nähtus, kuid jõudes kõrgemasse liigasse peavad klubil olema ka järelkasvu- ja duubelvõistkond ning muud taustajõud ning võib juhtuda, et ei saadagi luba seal liigas pallimiseks.
Lisaks sellele läheb mängimine meistri- ja esiliigas kulukaks, sest vajalikud on nii varustus, meditsiiniline pool, treeningväljakud, laagrid jne. Samuti on raske kõrgel tasemel mängida tööinimesel – seetõttu olen arvamusel, et kõik klubid peaks jõudma arusaamisele, et ühtse esindusmeeskonna nimel töötamine pole paha idee......
Kuidas on suhted teiste Tartu meeskondadega?
Kõigil on vaba tahe teha just seda, mida ta tahab ja konkurents peaks kindlasti säilima. Täna ei oska selleks koostööks küll õiget valemit öelda, kuid seda on püütud.
Lihtsalt hetkel ei ole ühise eesmärgi nimel tegutsemise plaani suudetud kokku panna, ja mis see ka oleks?
Spordibaaside osas on asjad liikumas – siinkohal kummardus linnale - ning nii meie klubi kui ka teised klubid on sel suunal tugevat lobitööd teinud, selgitamaks kui väga Tartu jalgpall vajab uusi harjutusväljakuid.
Praegu ongi eesmärgiks linnavalitsuse abil baasid välja ehitada ning neid rentnikena kasutada.
Kui kaugel on Tamme staadioni renoveerimistööd?
Varsti peaksid algama teise etapi ehitustööd, mille käigus renoveeritakse kunstmurustaadion, ehitatakse peaväljaku tribüünhoone koos abiruumidega ning staadion peaks saama ka suure ja korraliku tabloo..
Renoveeritaval kunstmurustaadionil peaks reeglite kohaselt seal küll Eesti meistrivõistluste mänge mängida, kuid tõenäoliselt jääb seda piirama tribüüni olemasolu puudumine ja kõrgemad liigad seal mängima ei hakka. Kahjus on kunstmuru natuke liiga väike rahvusvaheliste, näiteks Balti liiga, mängude joaks.
Tuleviku visooniks on linnas kuulda olnud, et Tamme staadionile peaks siiski ehitatama ringtribüün ning sellega seoses ei ole ruumi teisi väljakuid mujale venitada.
Millises järgus on Raadile plaanitud treeningväljakud?
Sellele ei oska kahjuks vastata, aga loodame, et sellest siiski asja saab. Oleme väga huvitatud, tõenäoliselt võiks ehitamisel abi saada ka alaliidult, aga kuna meie sellega igapäevaselt ei tegele, siis ei oska ka midagi täpsemalt öelda.
Ühe meie klubi lapsevanema initsiatiivil sai seal eelmisel aastal küll heinamaad niidetud ja treeninguid teha, kuid asja eesmärk oli pikemas perspektiivis siiski leida rahastus ja tekitada korralikud treeningväljakud.
Lõpuks tavapärane küsimus, kas loete ka jalgpalliportaali Soccernet.ee?
See on üks peamisi linke, mis mul igas arvutis lemmikute hulgas on.
* Intervjuu on tehtud 24.08.09.
Soccernet.ee tänab küsimuste koostamisel abiks olnud külastajaid:
Lauri, Kutt, romario, Richard, ukuullevald, Tammeka fänn, Jalgpallihaigla, Dietrich, Joonas Hälvik, sukaraam, val, Ats Kuusepuu, Leiger, Matu, Nisu Uno, rootsi kunn, Ats Klemmer, torres, maamesilane, inokenti, Peeter, pets, Kurmo, Märt, Camron, Ets, Veiko R.
