Marko Kristal poja koondisedebüüdist: Patrik tuli mulle ühe sammu võrra lähemale (8)
2024. aasta üheksas september oli 16-aastase Patrik Kristali jaoks suur päev, kui ta tegi Eesti meeste A-koondise debüüdi, sekkudes Rahvuste liiga mängus Rootsi vastu ligi 20 minutiks. Patriku 51-aastane isa Marko ütles, et poja debüüt oli erilisem sündmus kui tema oma.
Mängupäeval 16 aastat, 9 kuud ja 27 päeva noor olnud Kristal sai ühtlasi oma nimele rekordi, mis kuulus 104 aastat Raimond Põdrale, kes tegi 1920. aastal kaasa esimese ja viimase Eesti koondise kohtumise. Kristalist sai kõigi aegade noorim Eesti koondislane.
Soccernet.ee-ga vestelnud jalgpalli korüfee Marko ütles, et tundis poja üle uhkust. "Emotsioon oli tore. Ma ei oodanud, et ta nii palju minuteid kirja saab, aga ju oli vaja niimoodi," sõnas vanem Kristal, kes jälgis järeltulijat läbi teleekraani.
"Silmanurgas mul pisarat polnud, sest ma pole nii emotsionaalne, aga hea meel oli küll," ütles heas tujus Kristal. "See oluline, mida Patrik on sel hooajal teinud. Ta on Paides põhimees ning ta on seal palju minuteid teeninud. Minu arvates ta vääris seda kohta koondises ja neid minuteid."
Debüüdi tegi erakordsemaks ka varem mainitud rekord. "Kui saja-aastase rekordi omale võtad, siis on ikka midagi erilist. Aga rekord rekordiks, see tuli loomulikult, mitte forsseeritult," sõnas Kristal.
Marko sai Eesti koondise eest esimese mängu kirja 1992. aastal, kui ta oli 19-aastane. Tollal oli see taasiseseisvunud Eesti jaoks esimene vutimadin, kui Kadrioru staadionil võõrustati Sloveeniat.
"See oli esimene mäng, sest varem polnud võimalik seda teha. Mäletan küll, kuidas Kadriorus oli mäng ja sain väljakule. Tore oli. Eesti esimene mäng pärast iseseisvumise taastamist," meenutas Kristal, kelle hinnangul oli poja koondisedebüüt tema omast erilisem.
Marko Kristal jõudis A-koondist esindada 143 korda. Kas Patrik ületab selle tähise? "Eks ta ühe sammu võrra tuli lähemale ju," naeris seenior.
Markost ja Patrikust sai neljas isa-poja duo, kes mõlemad on Eesti meeste koondise eest mänginud. 2003. aastal sai esimeseks duoks Dzintar ja Ragnar Klavan, neile järgnesid Risto ja Ken Kallaste ning seejärel Mart ja Markus Poom.
Kristali poputamise sarnast pole aga eesti jalgpallis enne näinud. Toos siin võrdluse Oliver Jürgens, Šapovalovi võimõne muu väga talendika mängija. Isegi Kostja Vassiljev, Nahk, Kink ja mitmed meie jalgpalli legendid pole iial sellise haibi osaliseks saanud. Ma ei ütleks, et Šapovalov ja Jürgens 16 aastaselt vähem koondise debüüti oleks väärinud... Aga nende papad pole ka nö valitud lõvide vennaskonnast.
Meil lihtsalt pole kõva noort talenti tükk aega olnud arvan ma. Sellest ka suurendatud "haip".
Võibolla. Tegelikkuses meeste vaja ennast ka platsil vaja kehtestada ja statikaga oma talenti näidata. Hetkel seda pole veel.
Esimesel täishooajal Premium liigas 26 mängu, 3 väravat, 2 väravasöötu.
Esimesel eurosarjahooajal 1 värav ja 3 väravasöötu.
Poiss on 16-aastane.
Ei ole statistikat. Ei ole talenti. Ei ole.
Mine persse, spetsialist.
Kristal mängib juba meestega, mitte ei toksi noortevutti. Ja kes Kristalit näiteks Paide euromängudes jälgis, sellel ei teki küsimustki, kas vääris koondisedebüüti.
