Luup peale | Rootsi surus Henni koondisele peale kolmeväravalise õppematerjali (15)
Eesti meeste koondisel tuli Rahvuste liiga mängus Rootsiga vastu võtta 0:3 kaotus, mis paberil ei tundugi maailma kõige karmim, aga tegelikkuses valitses platsil korralagedus, mille tekitasid Rootsi kümnete ja kümnete miljonite superstaarid. Tuli tänada õnne ja Karl Jakob Heina, et avapoolaja kolmekale lisa ei tulnud.
- Vaata ka Brit Maria Taela galeriid kohtumisest siit või artikli lõpust!
- Vaata ka Liisi Troska galeriid kohtumisest siit või artikli lõpust!
Mängule parema energiaga peale tulnud Rootsi alustas tempokalt ning kodumeeskonnale omaselt end kehtestavalt, kui juba vähem kui nelja minuti sees oli Viktor Gyökeres suutnud kaks lubavalt varianti välja mängida. Rootsi praeguse aja kuumim jalgpallur ei teinud pea et väljagi, kui Eesti üks võimsam lüli Karol Mets tal küljes rippus ning midagigi teha üritas. Gyökeres pani palli ikka teele ning pressitribüünilt avanes esmaklassiline vaade olukorrale, kus rootslasi lahutasid millestki imelisest vaid sentimeetrid.
Oli teada, et Rootsi hoiab tuhhi mõnda aega üleval, et jahtida kiiret ning vastase vaimu murdvat väravat. Halvima suutis Eesti, kes jäi justkui igas duellis kaotajaks, esialgu ikkagi ära hoida. Paljuski tänu Joonas Tammele, kes suutis end õigetesse kohtadesse ette sättida ning teha Karl Jakob Heina tööpäeva natukenegi lihtsamaks. Muidugi, Eesti koondise esikinnas näitas sel korralgi oivalisi tõrjeid.
Ajaga lisandus ka Eestile mingisuguseid tulekuid, mis kord nurjusid suluseisu, siis surve all tekkinud paanikast pandud valesöödu tõttu. Rootsi pigem seisis targalt ning tegi sammu vastu vaid vajaduse korral, andes külalismeeskonnale lahkelt võimaluse ise eksida. Paraku tuli seda palju ette. Näiteks Tšehhi kõrgliigas rahvast triblingutega hullutanud Vlasi Sinjavski ei suutnud rootslasi kordagi tõsiselt proovile panna. Tõsi, ühe tubli pealelöögi ta sooritas, mis läks blokist nurgalöögiks, aga tema tavapärane leib jäi kappi.
Rootsil oli see-eest kõik kontrolli all. Koguni sääraselt, et kui Yasin Ayari 23. minutil rünnakule tõusis, õnnestus tal Rocco Robert Sheini kannaga seina mängida ja siis edasi tõtata. Õnneks lõppes rünnak Dejan Kulusevski kehva löögiga. Teame nüüd, et see oli vaid soojendus. Ning 30. minutil saadigi juhtima: Eesti jäi oma kastis mitu korda hiljaks ning lõpuks rammis Heina tõrjest lahtiseks jäänud palli võrku terava nurga all valvel olnud Gyökeres. 1:0 Rootsile.
Kümme minutit hiljem sündinud värav oli samuti selline, kus Sinisokkidel oli näiliselt mitu erinevat hetke sekkumiseks. Küll aga põrkas pall õnnelikult ette ikka Rootsile ning seda Alexander Isaku esituses, kes lõi palli kõrgelt üle blokis seisnud Metsa ja siis ka Heinast mööda – 2:0.
Eestlaste mast tõmmati avapoolaja kontekstis täielikult maha kolmanda värava näol. Samal ajal lustis Rootsi täie raha eest: Alexander Isak lükkas Eesti kaitseliini taha terava läbisöödu, Dejan Kulusevski võttis palli omaks ja pani löögi ja söödu ristsugutise läbi Heina ette Gyökeresile. 3:0.
Avapoolajal kolmeka saanud Eesti naasis teisele kolmveerandtunnile sama koosseisuga ning nurjas rootslaste tulekuid märksa paremini kui alguses. Vastase arvukatest võimalustest ei saa muidugi üle ega ümbert, aga mingis mõttes said need ühel hetkel tavapäraseks, et rahva huulilt sündinud "Uhh!" ei sundinudki pead sülearvutist tõstma.
See-eest sai natukenegi rõõmu tunda – ja siis juba pettumust ka – kui Eestilegi tuli kaks head varianti. Neist esimene sündis 53. minutil, kui Kevor Palumets oma kasti lähistel palli võitis ja selle edasi Rauno Sappinenile koksas. Kuna kogenud ründaja nägi, et suudab sööduga saata Sinjavski soodsasse rünnakupositsiooni, jätkas ta kiirelt. Paraku jõudsid Sinjavskiga koos karistusala lähistele ka kaitsjad, kelle ta nõksudega küll ära pettis, aga löök sai kehv.
61. minutil saatis vahetusest sekkunud Markus Poom sama saatustega olnud Alex Matthias Tamme veel paremale väravajahile. Premium liiga skooriässal ei õnnestunud siiski alles oma kolmandat koondisemängu pidanud Viktor Johanssoni üle mängida, sest pall sai löögi kohta liiga nõrk või siis tõste kohta liiga madal.
Kohe pärast seda jäi niigi täbaras seisus olnud Eesti veelgi õnnetumaks, kui platsilt tuli lahkuda teise hoiatuse võtnud Kevor Palumetsal. Ei teagi, kas võtta seda kui teatavat komplimenti või vastupidi, aga suurt midagi sellest justkui ei muutunud. Rootsi jätkas ründamist, tõi platsile näiteks ka palju elevust tekitanud Lucas Bergvalli, kuid meie õnneks ei saanud rohkem midagi kätte. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:
1. Rootsi mängis ilusat jalgpalli
Isegi kui skoor oli veel avamata, mängis kolmese tagaliiniga Rootsi koondis väga enesekindlalt. Näiteks ei tehtud erilist kära, kui Heina pika palli ajal oldi taga kolm vs. kolm. Ning ikka jäädi kuidagi peale. Või siis tuli korduvalt ette, et kaitsjad mängisid lihtsaid läbisööte olukorras, kus Eesti tegi näiliselt kõrget ja agressiivset pressi. Rääkimata veel mängust Eesti poolel ja karistusalas, kus lihtsa silmaga tundus, et kõik on ilusti kokku pakitud, aga reaalsuses tuli Rootsi pea igalt poolt ikka läbi.
See on kvaliteedimärk, mille saab vastase mängule lihtsa vaevaga lüüa. Oli näha, et igapäevaselt töötatakse maailma tippliigades, kus panused on selgelt kõrgemad ning nõudmised seega teised. On teada, et Rootsi tahab end defineerida kõrgemalt, kui Rahvuste liiga C-tasand, millel püsimisega on Eestil olnud probleeme. See peegeldus ka mängust.
2. Eesti pidas enne nurgalööki minikoosoleku
14. minutil, kui Eesti oli teeninud enda esimese ja lõpuks ka ainsa nurgalöögi, tuli Martin Milleril palli toimetamisega oodata, sest toimus minikoosolek. Selles osalesid peatreener Jürgen Henn ja kaks liidrit – kapten Karol Mets ning esikinnas Karl Jakob Hein.
Henn rääkis mängu järel, et aeg võeti väikeste detailide paikanõksutamiseks. "See oli selline väga väikeste detailide küsimus - lihtsalt arutasime, kuidas-millised käigud Heinal oleks, kuhu ta võiks palle rohkem mängida. Seal midagi väga suurt ei olnud," märkis ta.
3. Karm, ülikarm statistika - aga kellele?
Rootsi tegi Eesti vastu kokku 55 rünnakut, mille jooksul jõuti lausa 34 pealelöögini. Neist katsetest 11 ohustasid raami ning kümme läksid Heina valdusalast mööda. Eesti jõudis vaid viie löögini, millest kaks sundisid Viktor Johanssoni tööd tegema. Vastasele kogunes sööte 521 ja Eestile 125. Ja enam-vähem nii umbes edasi.
Nende numbritega võib mängida nii ja naa. Kes tahab, kiidab Heina, sest tegi seitse tõrjet. Kes tahab, laidab nii teda kui teisigi, et võrgust tuli korjata kolm. Nagu ikka, vaatenurkadest puudust ei tohiks tunda, aga koondise seisukohast loeb see, mida sellest korrast õpitakse. Kuna Henn on oma asjadega alles alguses, on see lihtsalt karmiks õppematerjaliks, ei muud enamat.
4. Järgmiseks korraks on keelu all kaks mängijat
Kuna Kevor Palumets teenis punase kaardi, mis automaatselt võrdub järgmisest mängust eemale jäämisega, siis tema puudumine kodumängust Aserbaidžaaniga on siililegi selge. Tasub aga üle öelda ka seda, et väljakule pole siis asja ka Alex Matthias Tammel, kelle mõlemas mängus võetud kollane võrdub samuti mängukeeluga.
Protokoll:
8. septembril kell 21.45 Stockholmis Strawberry Arenal
Rootsi - Eesti 3:0 (3:0)
30., 44. Viktor Gyökeres, 40. Alexander Isak
Hoiatused: 50., 62. Kevor Palumets, 89. Alex Matthias Tamm
Eemaldamine: 62. Kevor Palumets
Mänguolud: +21, muruväljak suurepärases seisukorras
Pealtvaatajaid: 14 858
Peakohtunik: Sven Jablonski
Abikohtunikud: Lasse Koslowski, Eduard Beitinger
Neljas kohtunik: Tobias Reichel
VAR: Christian Dingert
AVAR: Patrick Hanslbauer (kõik Saksamaa)
Rootsi: Viktor Johansson, Gabriel Gudmundsson, Isak Hien, Alex Douglas, Ken Sema (63. Sebastian Nanasi), Dejan Kulusevski, Anton Saletros (84. Lucas Bergvall), Yasin Ayari (63. Jens Cajuste), Niclas Eliasson, Alexander Isak, Viktor Gyökeres (78. Anthony Elanga).
Varus: Jacob Zetterström, Kristoffer Nordfeldt, Linus Wahlqvist, Ludwig Augustinsson, Lucas Bergvall, Jens Cajuste, Gustaf Nilsson, Anthony Elanga, Carl Starfelt, Mattias Svanberg, Edvin Kurtulus, Sebastian Nanasi.
Eesti: Karl Jakob Hein, Michael Schjönning-Larsen (59. Artur Pikk), Karol Mets, Joonas Tamm, Maksim Paskotši, Vlasi Sinjavski (72. Patrik Kristal), Kevor Palumets, Rocco Robert Shein (59. Markus Poom), Martin Miller (83. Michael Lilander), Martin Vetkal, Rauno Sappinen (60. Alex Matthias Tamm).
Varus: Matvei Igonen, Karl Andre Vallner, Märten Kuusk, Artur Pikk, Mihkel Ainsalu, Robi Saarma, Daniil Kuraksin, Ioan Yakovlev, Alex Matthias Tamm, Patrik Kristal, Michael Lilander, Markus Poom.
Huvi pärast vaadake teisi C-divisjoni gruppe ja siis saate aru, et meie reaalne seis hetkel on ikkagi azeritega mängida 3.koha ja püsimise peale.
Endapoolne analüüs, alustame negatiivsest, sest võtan siit pigem positiivseid noote kaasa.
Negatiivset:
*Esimese poolaja lõpu lagunemine. No nii lihtsalt ei tohi ära laguneda sellel tasemel nagu peale esimest väravat see toimus
*Meid suruti ikka oma kasti kinni. Vana tõde kehtib- kui oleme 20-30m kaugusel, siis raske rünnata. Samas, siit annab ka positiivset leida, sest meid ikkagi suruti kasti, mitte me ei vajunud kasti. Ülioluline vahe, sest me ikka tõusime kõrgemale kohe kui võimalus oli, samas Häberli ajaga võrreldes oli kohe kui pall kaotati, terve punt 20m kaugusele väravast. Hetkel veel võib öelda et meie hetketaseme juures peame selleks surumiseks valmis olema, kuid pikas perspektiivis peaks ikkagi selle kallal töötama et seda ei juhtuks.
*Lihtsad söödueksimused ja sundimatud valeotsused. Kirjutame selle hetkel veel selle arvele, et noored mängijad, meeskond pole väga palju kokku veel mänginud ja Henn peab veel täpsemalt selgitama taktikat ja kõike, aga sellest ei saa siiski üle ega ümber. Eriti meenub olukord, kus olime rünnakul, tuli paar söötu tahapoole, sealhulgas paar kehva ilma surveta ja järsku oli Rootsi ohtlikul rünnakul.
*Kaitses tegutsemine jätab paljuski soovida. Loomulikult on nii, et kui sa tahad rünnata, siis kaitse kannatab selle all, aga viimases paaris mängus on ikkagi väga palju segadust. Päris mitu olukorda, eriti teine poolaeg peale punast oli näha, et Eesti mängijad jooksevad kuidagi väga kokku. Henni tiimil on siin tööd, kuidas olukorda parandada. Lisaks jäädi mitu korda, sh esimese värava olukorras mängijate jagamisega hätta.
*Rumal punane. Kirjutame selle nooruse arvele, aga sellises olukorras pole nii väga vaja seda viga teha ja teist kollast võtta. Aga veelkord, noor mängumees, anname andeks.
Positiivset:
*Võitlustahe on tagasi! Nüüd võib seda vist lõplikult öelda. Kui Balti turniiril võis eeldada, et mängime oma tasemega või Fääride puhul nõrgemaga, siis on väga hea meel näha, et see kandus üle ka septembrisse. Emotsioon on kohe teine mänge vaadates. On tekkinud jälle lootus ja ka ootus, et suudame tugevate vastu nõelata ja ehk on see algus eelmänguks millegile ilusale.
*Noored on üldjoontes oma ära teinud ja potensiaali on kõvasti. Endale on kõige positiivsemaks üllatuseks Shein- teadsin, et ta hea on, aga suutis ikkagi positiivselt üllatada. Jah, oli paar eksimust (sh suuremat), aga üldpilt on väga positiivne. Kristal sai ka hästi hakkama, eriti olukorda arvestades. Ei imestaks, kui praegune meeskond on järgmine kuldne meeskond, kuid sinna on veel pikk tee minna. Kui mitte midagi muud, siis hetkel tundub "aa, põlvkondade vahetuse" vabandus mida viimane 10 aastat kuulnud oleme, enam ei kehti sest pole põhjust seda kasutada.
*Oskame jälle rünnata! Kuigi Rootsi vastu domineeris pikk pall, siis Henni ajastut on siiamaani ilmestanud erinevate rünnakuvariantide proovimine ja soov rünnata. Sealhulgas on hea näha, et kõrge press on väga palju efektiivsemaks muutunud- tekkis ju Sinjavski olukord kõrgest pressist.
*Julgus. Väheräägitud aspekt, aga ülioluline. Enamikes mängudes peale Rüütli lahkumist on tekkinud tunne nagu koondis kardaks kaotada. Mitte ainult mängu vaid igas aspektis. Samas juba mentaalselt mindi tihti ette kaotama, tunnistati seda või mitte. Henn on aga suutnud meeskonna mängima panna nii, et on tekkinud silmnähtav julgus ja ei kardeta enam kaotada (küll aga ei taheta kaotada), aga ei minda ka uisapäisa peale. See on ehk isegi kõige olulisem tulemus seniste mängude juures, sest see hakkab mingi punkt dividende andma.
Jah, Palumetsal oli halb päev, aga poiss on alles 21 ja kõikides eelnevates koondisemängudes on esitused olnud viisakad. Ta on HJK-s põhivend ja valiti pealekauba augusti parimaks mängijaks ka nii et tema kaasamine oli igati õigustatud.
1. Ei jõua duellidesse
2. Füüsiliselt nagu poisike vastastega võrreldes
3. Laseb teha jalge vahelt
4. Söödab auto 50 protsenti ajast kui surve peale tuleb
5. Saab rumala punase kaardi mis oli täiesti välditav
Eilne mäng oli halb aga kokkuvõttes ikkagi mina Hennu tööd hindan ja sellelt rahvuste liiga hooajalt ma talt imesid ei oota. Peaasi et mängupilt järjest paraneks.
Kristalil pole minded heitereid. On konsensuslik haibi kummardamine. Jürgensil on heiterid eesotsas jalgpalli juhtfiguuridega. Ebavõrdne kohtlemine jalgpallis on normatiiviks...
Jürgens ainuke kellel on munad
Kas ainuke ma ei tea aga eks me pikas perspektiivis näeme, kes mis puust tegelikult on.
