Mart Poom: maailma parim väravavaht on Manuel Neuer! (0)
Jalka lugejate küsimustele vastab sedapuhku Eesti jalgpalli tõeline legend - endine väravavaht, praegune koondise väravavahtide treener ja omanimelise jalgpallikooli eestvedaja Mart Poom.
- Lugu ilmus esialgselt detsembrikuu Jalkas.
Intervjuus puudutab Poom oma mängijakarjääri, Inglismaa tippklubis Arsenalis pallimist, Eesti koondise hetkeseisu ning väravavahi ja väravavahtide treeneri töö spetsiifikat.
Kes oli sinu suurim inspiratsioon? (@jaagup.lub)
Väravavahtidest Peter Schmeichel. 1992. aastal, kui mina oma esimeses välisklubis KuPS-is mängisin, tuli ta Taani koondisega Euroopa meistriks ja oli just siirdunud minu lapsepõlve lemmikklubisse Manchester Unitedisse. Ta tegi vägeva karjääri, hiljem Lissaboni Sportingus, Aston Villas ja Manchester Citys. Sain tema vastu mitu korda mängida. Mulle meeldis tema stiil, ta tegi julgeid väljatulekuid, domineeris oma karistusala. Tema avangud, väljavisked ... Paljudele minu aja väravavahtidele oli ta eeskujuks. Üks kõigi aegade maailma paremaid kindlasti!
Milline oli sinu emotsioon, kui said esimest korda kutse välismaale mängima minna? (Romet Luik)
Peamine emotsioon oli kindlasti ootusärevus koos suure motivatsiooniga. Sellega oli tegelikult päris paras saaga. Kui Tallinna Sport 1990. aastal lagunes, oli väga segane aeg, perestroika ja mida kõike veel. Balti liiga eksisteeris ka vaid ühe aasta. Tänu Roman Ubakivi kontaktidele tundsid paar Soome klubi minu vastu huvi. Üks neist oli Soome kõrgliigaklubi Kuopio Palloseura. Käisin seal testimas ja nad tahtsid minuga lepingu sõlmida, aga selle eelduseks oli siis see, et saan Moskvast tööloa. Ajad olid aga keerulised, see venis ja venis, mul polnud mõtet seal passida, seetõttu tulin kevadel 1991. aastal Florasse Eesti esiliigat mängima. Lõpuks kui suve alguses tööloa sain, mängisin veel viimase mängu Tallinna Dünamo vastu, aga seal löödi mul lõualuu katki. Pärast sellest vigastusest paranemist läks trennis kohe parema põlve menisk ja mulle tehti karjääri esimene operatsioon. Augustis sai Eesti iseseisvaks. Kui lõpuks 1992. aasta alguses KuPS-i jõudsin, oli see suur samm edasi - ühest küljest liiga taseme ja treeningutingimuste näol, teisalt sain ma seal esimest korda väravavahtide treeneriga harjutada, Eestis mul ju seda võimalust polnud. Kõigele lisaks olin 20-aastane ja elasin esimest korda perest eemal üksi.
Parim mäng, mille oled mänginud? (@_h_e_i_n_r_i_c_h_)
Neid on mitu, aga mõned nendest on tähenduslikud mängud. Üks, mis meelde tuleb, oli 1. jaanuaril 2001 Derby County eest Evertoni vastu. Mõni mäng on selline, kus oled in the zone, kõik tuleb välja, kõik otsused on õiged ja näed mängu enda ees aegluubis. Kahjuks ei ole selliseid mänge väga palju, aga neid tuleb nautida. Kes on tippsporti teinud, teavad seda tunnet.
Loomulikult on ka teisi mälestusväärseid mänge: Eesti koondise esimene mäng pärast taasiseseisvumist, kui tegime 1:1 viigi Sloveeniaga. Monacos 0:0 Šotimaaga, mis avas mulle tee Premier League'i Derby Countysse. Debüüt Derby eest Old Traffordil Manchester Unitedi vastu, mille võitsime - mängisin seal ju oma kunagise lemmikklubi ja iidoli Schmeicheli vastu. Mõistagi ainus Premier League'i mäng Arsenali särgis, mille pidasin Portsmouthi, oma esimese Inglismaa klubi vastu, samuti see, kui sain esimest korda Arsenali esindusmeeskonna eest liigakarikas väljakule.
Kui hinnata praegust mängukvaliteeti, mitte potentsiaali - kas Karl Hein on juba praegusel hetkel Eesti parim väravavaht? (Kristjan Sootalu) Kes on hetkel parim väravavaht Eestis? (@lisetteteder)
Arvan, et jään selles küsimuses diplomaatiliseks - meil on praegu mitu head väravavahti. Pärast Sergei Lepmetsa loobumist on meil koondises praegu kolm suhteliselt võrdset väravavahti: Karl Jakob Hein, Marko Meerits ja Matvei Igonen. Keegi neist ei ole veel väravavahi kohta vana, Karl Jakob Hein on veel päris noor. Kõigil on eeldused ja võimalused saada veel paremaks. Tooksin need kolm nime koos välja.
18-aastane Mart Poom ja 18-aastane Karl Hein. Millistes elementides on noor Poom Heinast üle, millistes elementides aga Hein noorest Poomist üle? (Robert, Tabasalu)
Raske võrrelda, sest ajad olid teised. Nagu enne ütlesin, sain spetsiaalset väravavahtide treeningut alles 20-aastaselt, kui Soome läksin. Kindlasti on Karl Jakob jalaga mängus parem, kui mina seda olin. Samuti näiteks blokitehnikas, mida minu ajal isegi ei tuntud ja ei treenitud. Minu areng oli hilisem, sest sain alles nii hilja erialast trenni teha. Usun, et enamikus elementides on Karl Jakob Hein parem kui mina 18-aastaselt.
Üheks minu tugevaks küljeks olid tsenderdustele väljatulekud, ma usun, et seal saab Karl kindlasti juurde panna. Usun, et tal on minu ees eelis, tal on eeldused jõuda minust veel kaugemale.
Kes on hetkel maailma parim väravavaht? Nimeta oma esikolmik. (Tarmo)
Mulle meeldib väga Manuel Neuer. Tema stiil natuke sarnaneb mu kunagise iidoli Schmeicheli omaga, pean teda juba aastaid maailma parimaks. Nüüdse Meistrite liiga võiduga tõestas ta seda veelgi, ta pidi finaalis ka mitu head tõrjet tegema. Tema panen esikohale.
Teist ja kolmandat numbrit on juba keerulisem valida, siin on mitu väga tugevat väravavahti. Kui Premier League'i vaadata, siis Alisson mulle meeldib, ka David De Gea, kes ei ole aga viimastel aastatel enam nii kindel olnud. Paneksin Alissoni teisele kohale, aga kolmanda koha peale on mitu kandidaati: Thibaut Courtois, Ederson, Hugo Lloris, Marc-André ter Stegen, Jan Oblak… (Mõtleb pikalt - toim.). Paneme Oblaki kolmandaks.
Mida väravavaht teeb, kui mängitakse nõrgema vastase vastu ja vastasel ei ole võimalusi? (@solnaskoskar)
Kõige tähtsam on keskendumine. Loomulikult pead juhendama, mängu sees püsima ja kogu aeg mõtlema oma positsioonile. Vahel on sellised mängud kõige raskemad - sinu teeneid võib vaja olla viimasel minutil ja pead siis valmis olema. Kogu aeg fookuses olemine on ka omaette oskus. Seda aitab teha pidev juhendamine ja rääkimine, oma väravajoonele nina nokkima ei saa jääda. Isegi kui füüsilist sekkumist pole vaja, tuleb kogu aeg mängus sees olla.
Seoses väravavahtide arenguga on oluline ka väravavahtide treenerite tase. Millised sammud, nii akadeemiliselt kui ka kogemuste ja praktika põhiselt, on kõige olulisemad väravavahtide treeneri arenguks? (Artur Lõhmus)
Kindlasti aitab see, kui oled ise väravavaht olnud ja tunned selle positsiooni detaile ja nüansse, seda, millise pinge ja vastutuse see kaasa toob. Ega muud polegi - kuskilt tuleb pihta hakata, näiteks noorte treenimisest. Eestis on ka EJL-i väravavahtide treenerite litsentsi koolitus ja lisaks oleme läbi viinud ka ühe UEFA kõrgeima väravavahtide treeneri litsentsi koolituse. Lootsime sel sügisel alustada väravavahtide UEFA B-litsentsi koolitusega, aga nüüd lükkub see järgmisesse aastasse. Tuleb käia koolitustel ja iseennast harida: tänapäeval on võimalik väga palju infot saada internetist, käia väravavahtide treenerite konverentsidel, kuulata webinar'e, vaadata teisi treenereid jne. Tuleb treenimisega alustada - täpselt nagu muu treeneriameti puhul, arened läbi oma kogemuse. See on järjepidev töö ja enesetäiendamine. Väga tähtis on ka see, et see töö peab sulle meeldima.
Kuidas saaksid sinu hinnangul noorte väravavahtide taset tõsta väiksemad klubid, kel väravavahtide treenerit palgal ei ole? (Triin Vellemäe)
Hea küsimus. Mainisin enne, et mul polnud ka noorena väravavahtide treenerit. Väga palju sõltub võistkonna treenerist: kas tal on sellist tahet, pühendumust ja fanatismi, et leida noortele väravavahtidele aega lisatrenniks, kas enne võistkonna trenni, pärast seda või mõnel vabal päeval.
Võistkonna treeningud ja harjutused tuleb läbi mõelda: kus saaks väravavahti paremini kaasata, et ta ei peaks ainult väljakumängija rollis jalaga mängu arendama ning saaks ka väravavahi positsioonile vajalikke otsuseid ja tehnikaid harjutada? Treeneri puhul oleneb palju ka sellest, kui palju ta soovib ennast väravavahtide treenimise osas arendada - põhitõed võiks vähemalt selged olla, et treener oskaks väravavahte trennis ja mängude ajal juhendada ja tagasisidet anda.
Samuti saab ehk teha koostööd mõne teise klubiga, kus väravavahtide treener on, ja korra-kaks nädalas saata oma noored väravavahid võimalusel teise klubisse, kus nad saaksid väravavahtide trenne teha.
Mida teeks Mart Poom jalgpalliliidu presidendina teistmoodi kui praegune president? (Roomet Saadi)
Mul ei ole olnud ambitsiooni saada jalgpalliliidu presidendiks. Ma arvan, et see on väga-väga raske ja tänamatu töö. Usun, et Aivar Pohlak on praegu ainus inimene Eestis, kes sellesse ametisse sobib ja sellega hästi hakkama saab. Loomulikult tahame alati kõik spordis paremat, aga me ei saa panna vastutust ainult ühe inimese õlule. See on tegelikult kogu Eesti Jalgpalli Liidu kui organisatsiooni ja kogu Eesti ühiskonna ja jalgpallikogukonna ühine pingutus ja vastutus. Ainult kõik koos - riik, kohalikud omavalitsused, Eesti Jalgpalli Liit, klubijuhid, ametnikud, toetajad, treenerid, mängijad, taustajõud, kohtunikud, fännid - saame Eesti jalgpallikultuuri arendada ja selle taset tõsta. Lõpuks jõuame selleni, milline on meie infrastruktuur, kui palju on meil haritud ja professionaalselt töötavaid treenereid, kui tugev on meie liiga, milline on treeningute kvaliteet, kui pühendunud on meie mängijad ning kas noored ise tahavad paremaks saada, kui palju on nad nõus individuaalselt harjutama, kuidas nad oma vaba aega sisustavad, kuidas toituvad, puhkavad jne. Kui kõik koos töötame targalt, pühendunult, professionaalselt, kirega ja kõrgete eesmärkidega, siis kindlasti tõuseb ka Eesti jalgpalli tase.
Aga kui pean nimetama ühe asja, mida tahaksin muuta, siis mina pooldan ainult ühte esiliigat 16 võistkonna ja 30 mänguga hooajal.
Kas Eesti koondisel on puudu Raio Piiroja sugusest liidriomadustega mängijast? (Anu, Tallinn)
Ma usun küll. Häid liidreid ei ole kunagi palju. Kui ise mängisin, õnnestus mul Raioga koos mängida ja loodan, et ka mind peeti liidriks. Hiljem võttis mu kindad üle Sergei Pareiko, kes oli ka kindlasti liider. Lisaksin siia nimekirja ka Martin Reimi, Konstantin Vassiljevi ja Ragnar Klavani. Võib-olla ei ole aeg veel küps, et uued nooremad mängijad oleksid valmis liidrivastutust ja -koormat enda õlgadele võtma. Kui neile aega anname ja neid toetame, siis usun, et küll uued liidrid esile tõusevad.
Millise Inglismaa mängijaga on sul püsinud kõige paremad suhted? (Raimond Lepalaan)
Aeg läheb ruttu ja eks mõnega suhtlesin alguses rohkem, hiljem vähem. Derby päevilt jäin rohkem suhtlema näiteks Darryl Powelli ja Branko Strupariga, kuigi ma ei saa öelda, et me väga tihedalt suhtleks, vahetame vahel sõnumeid. Arsenalist ei suhtle ma praegu otseselt ühegi mängijaga, vaid väravavahtide treeneri Gerry Peytoniga, kes töötab praegu Jaapanis. Eks igaüks liigub eluga edasi, ka minul oli Inglismaal mitu klubi, ja eks sellest ole ka juba kümme aastat möödas, kui Eestisse tagasi tulin.
Milline Inglismaa klubi jättis kõige parema mulje? (@ikoonmarten)
Arsenal oli muidugi täielik tippklubi. Need kaks aastat mängijana ja üks abitreenerina ... Nende koosseis oli võimas, taustajõudu rohkem, treeningutingimused suurepärased ja sel ajal koliti ka ju uuele Emiratesi staadionile. Legendaarne peatreener Arsene Wenger. Sellest on väga head mälestused.
Kus mind aga kõige rohkem armastatakse, on ikkagi Derby County. Seal olin kauem ka, peaaegu kuus aastat. Viis hooaega Premier League'is, korra õnnestus mul ka hooaja parimaks mängijaks saada. Seal tegin suures jalgpallis läbimurde. Vaatamata raskele algusele jättis ka Sunderland tegelikult sügava mulje ja suurepärase mälestuse, sest Sunderlandiga võitsime me Championshipi, jõudsime Inglismaa karika poolfinaali ja nende eest lõin ma ka oma ainukese värava. Mul on selles suhtes olnud õnnelik karjäär, et mitmest klubist on häid mälestusi. Kui peaksin valima, et kus on südamel kõige soojem, siis ikkagi Derby.
Milline inimene oli Thierry Henry Arsenali päevilt? (@marko_johanson)
Ta oli ikka tipp-tippmängija, ilmselt parim mängija, kellega koos olen mänginud. Väga tugev isiksus, väga enesekindel, aga samas saime hästi läbi - ma arvan, et ta austas mind, sest olin varem tema vastu häid mänge teinud ja ta nägi ka mu professionaalsust treeningutel. Ta oli viisakas, austas teisi ja oli selline, nagu tippmängija olema peab. Ta ei käinud ringi, nina püsti, vaid keskendus oma karjäärile.
Platsimängija käib metsas jooksmas, et jaksaks platsil 90 minutit joosta. Kui oluline on vastupidavus väravavahil ja kui palju tegeletakse nende puhul selle arendamisega? (@renezahkna)
Vastupidavus on väravavahil oluline seepärast, et väravavahtide treeningud on väga intensiivsed ja füüsiliselt raskemad kui mängud. Kui vastupidavust ei ole, ei jõua lihtsalt trenni teha! Kui meeskond teeb näiteks löögiharjutusi ja oled üksi väravas, nagu ma noorena Lõvides olin, siis puhata ei saa ja peab olema korralik vastupidavus. Väravavahtide trenn on põhimõtteliselt kiirusele üles ehitatud, aga peab olema ka üldist vastupidavust ja kiiruslikku vastupidavust. Selle abil suudad ka mängus paremini keskenduda.
Mina käisin ise ka metsas jooksmas, eriti suvel, kui meil oli paus ja olin Eestis. Tegin ise korraliku ettevalmistuse. Tänapäeval väravavahid võibolla hooaja ettevalmistuse ajal nii palju ei jooksegi -erinevalt väljakumängijatest minnakse kiirelt üle palliga spetsiifilistele harjutustele. Ma arvan aga, et kui oled füüsiliselt tugev ja vastupidav, siis tunned ennast treeningutel ja mängudes paremini, see annab hea fiilingu ja enesekindluse. Muidugi on kiirus, plahvatuslikkus, reaktsioon, hüppevõime ja kehaline jõud lõpuks väravavahile ikkagi olulisemad kui aeroobne vastupidavus.
Olen aru saanud, et vihud endiselt ka ise hirmsat moodi trenni. Kui tihti praegu jõusaalis või mujal trenni teed? Kas väravavahtide treener peab ise heas vormis olema? (Indrek, Tallinn)
Enam ei jõua nii palju teha, kui tahaks! Proovin ikka kolm-neli korda nädalas teha ja mitmekülgne olla - mulle meeldib jõusaalis käia, tennist mängida, vahel käin jooksmas, suvel rattaga sõitmas ja talvel suusatamas, kui lund on. Ma usun küll, et väravavahtide treener peab olema heas füüsilises vormis, sest meie töös tuleb otseselt käed külge panna ja treeninguid läbi viia. Mida nooremad on juhendatavad, seda rohkem peab neid aitama, sest nad ei pruugi suuta ise nii kvaliteetselt palle lüüa. Mulle aga meeldib heas füüsilises vormis olla, see annab hea enesetunde ja rohkem energiat. Töökohustusi on mul ju palju.
Ukraina koondisel oli hiljuti olukord, kus mitu väravavahti olid koroonaviiruse tõttu väljas ja nende väravavahtide treener, 45-aastane Oleksandr Šovkovski nimetati sõprusmängus Prantsusmaaga vahetuspingile. Kas oleksid ka ise valmis mõnes mängus pingi peal varuväravavaht olema, kui seda oleks koondisel ootamatult vaja? (Rauno, Tartu)
Meil oli novembrikuise koondiseakna jooksul selles osas väike arutelu. Matvei Igonen vigastas ennast Põhja-Makedoonias päev pärast mängu ja pidin treeningu lõpus sekkuma. Ta oli küll Gruusia vastu pingil, kuid ei oleks olnud võimeline mängima.
Ma ise aga väravavahitrenni kui sellist enam ei tee ega jalgpalli ei mängi. Enne koroonat mängisime Nõmme Unitedi treeneritega korra nädalas jalkat, aga nüüd meeldib mulle pigem väljakul joosta, väravasse enam nii väga ei kisu. Aga kui on vaja, siis on vaja! (Naerab - toim.).
Jalka kõiki varasemaid numbreid saab lugeda siit.
