Narva Transiga liitunud väravavaht Marko Meerits andis uue klubi pressiteenistusele lühikese intervjuu, kus meenutas oma seniseid koduklubisid ja vaatas ette uuele hooajale.

Marko, mis tundega sa varem Narvat kui vastast külastasid ja mida tunned nüüd?
Narvas pole kunagi lihtne olnud, siin on alati põnevad mängud. Praegu tunnen end väga positiivselt ja ei suuda ära oodata, millal saan Transi särgi selga tõmmata.

Sa oled kõigest 26-aastane, aga juba väga kogenud. Ega sul jalgpallist veel küllalt ei hakka saama?
Kogemusi on palju, aga 26 on väravavahile hea iga – saab veel areneda ja paremaks minna. Jalgpall on mu hobi ja armastan seda. See pakub mulle suurt rõõmu, kahju vaid, et sellega ei saa profitasemel terve elu tegeleda.

Mida Narva praegu sinu jaoks endast kujutab? Uut väljakutset või ajutist peavarju?
Narva pole sugugi nõrk meeskond. Mind ootab uus ja põnev proovikivi, tahan kaaslasi aidata.

Milliseid pakkumisi talvel said? Mis pani sind just Narva Transi kasuks otsustama?
Klubidest ma ei räägiks. Transi juures meeldis mulle aga, et siin on läbimõeldud professionaalne süsteem, mis püsib juba mitmendat aastat. Linna ja inimeste jaoks on head tulemused tähtsad. Usun, et suudame sel hooajal pakkuda pealtvaatajatele ilusat ja põnevat mängu.

Millises su endistest klubidest oli parim õhkkond? Kunagises koduklubis Floras, tipptasemel mängivas Vitesses, tagasihoidlikus Emmenis või äkki hoopis VPS-is?
Rakvere jäi teil siinkohal mainimata. Nii kõva meeskonnavaimu nagu seal, pole ma kuskil mujal kogenud. Polnud mingit tähtsust, mis tabelikohal meeskond parajasti asus, kõik mängijad olid võrdsed, alati võideldi ja anti endast kõik. Isegi siis, kui sai selgeks, et esiliigasse langemisest enam pääsu pole.

Kes su senistest meeskonnakaaslastest on olnud suurim professionaal ja kellelt oled kõige rohkem õppinud?
Kindlasti Raimond van der Gouw Vitesses. Kunagi mängis ta Manchester Unitedis. Ta tegi väga kõvasti trenni ja nõudis kõigilt palju. Oli au kolm aastat koos sellise mehega töötada. Mööda ei saa vaadata ka Richard Moesist Emmenis, Henri Sillanpääst VPS-is, Ain Tammusest, Mart Poomist ega Aiko Orglast, kes on aidanud mul viimastel aastatel vormis püsida.

Millised eesmärgid oled hooajaks endale seadnud? Kas meie meeskond suudab jalgpalliüldsust üllatada?
Minu enda eesmärk on mängida võimalikult hästi ja aidata meeskonda nii palju kui suudan. Kindlasti oleme võimelised igas kohtumises võidu peale mängima. Peame endasse uskuma, tegutsema meeskondlikult ning kire ja südamega. Siis läheb jalgpallis (ja ka elus) hästi! Fänne kutsun üles tulema staadionile ja olema meie kaheteistkümnes mängija, koos võime teha suuri asju.