Pärast 1962. ja 1966. aasta MM-ide jõulisust oli Mehhikos peetud MM1970 ründava ning loova jalgpalli võidukäiguks. Terve turniiri vältel ei eemaldatud mitte ühtegi mängijat. Esmakordselt oli MM-il võimalus mängijate vahetuseks ning esimest korda kasutati turniiril punaseid ja kollaseid kaarte.

Mehhiko sai korraldusõiguse tihedas heitluses Argentinaga. Mehhiklasi eelistav otsus tehti 1964. aastal Jaapanis. 1970. aasta MM-ist sai ka suur meediasündmus ning televisiooni soovil pandi nii mõnigi mäng soodsamale kellaajale, mis omakorda tekitas kriitikat mängijate leerist, sest Mehhikos oli sellel kellaajal meeletu palavus.

Turniiri valitses täielikult Brasiilia, kelle meeskonda peetakse siiani üheks maailma läbi aegade parimaks. Suurepärasest küljest näitas end 30-aastane Pele, kellele sekundeerisid Clodoaldo, Gerson, Rivelino, Tostao, Jairzinho ja Carlos Alberto.

Valikturniiril osales 75 meeskonda. MM-ile olid koha taganud korraldajamaa Mehhiko ning tiitlikaitsja Inglismaa. Üllatuslikult ei läbinud valiksõela Argentina, Jugoslaavia, Holland ning Prantsusmaa. Valikturniiri suurimaks skandaaliks oli El Salvadori ja Hondurase vaheline viimane valikmäng, mille tagajärjel pääses MM-ile El Salvador. Hondurase kodanikud said mängust tõuke vägivallatsemaks El Salvadori migrantidega ning tagajärjeks oli 6 päeva kestnud nn. Jalgpallisõda Hondurase ja El Salvadori vahel. MM-il El Salvadoril midagi vastastele pakkuda ei olnud ning koju naaseti ainsagi punktita ning väravaarvet avamata. Teisteks uustulnukateks turniiril olid Peruu, Iisrael ning Maroko.

Esimesest alagrupist pääsesid 8 parema hulka NSVL ning korraldajamaa Mehhiko. Teises alagrupis oli taaskord tähesäras Uruguay, kes edestas Itaaliat ja Rootsit. Neljandas grupis šokeeris jalgpallimaailma Peruu pallurite hingestatud mäng, kes jõudsid Lääne-Saksamaa järel teisena edasi. Sakslaste poolt hiilgas kahe järjestikuse kübaratrikiga Peruu ning Bulgaaria vastu Gerd Müller.

Kõige tugevamaks alagrupiks oli 3. grupp, kus mängisid Brasiilia, Inglismaa, Tšehhoslovakkia ning Rumeenia. Brasiilia purustas avakohtumises 4:1 tšehhoslovakid ning Inglismaa võitis suurte raskustega Rumeenia. Mäng Inglismaa ning Brasiilia vahel on läinud MM-i ajalukku kui üks põnevamaid ning haaravamaid mänge. Brasiilia võitis lahtises heitluses napilt 1:0 ning inglaste väravavaht tegi Pele lööki tõrjudes väidetavalt ühe ajaloo parima tõrje. Ka viimases voorus alistasid Inglismaa ning Brasiilia oma vastased ning pääsesid 8 hulka.

Veerandfinaalides murdis Itaalia mehhiklaste südamed, võites 0:1 kaotusseisust 4:1. Brasiilia võitis haaravas kohtumises 4:2 Peruud ning Uruguay üllatas taaskord kõiki alistades 1:0 NSVL-i. Kahekordsed maailmameistrid pidid võidus tänama siiski ka kohtunikku, kes ei märganud lisaajal võidu toonud väravale eelnenud auti.

Veerandfinaalide põnevaimas vastasseisus kohtusid vanad rivaalid Lääne-Saksamaa ning Inglismaa. Sakslased tundsid end 1966. aasta finaalist röövituna ning suutsid võtta dramaatilise võidu. Inglismaale maksis kätte liigne enesekindlus. Teisel poolajal mindi juhtima 2:0 ning peatreener Alf Ramsey võttis mängujuht Bobby Charltoni puhkama. Sakslased kasutasid inglaste taktikalise vea ära ning 76. minutil oli seis juba 2:2. Ebakindlalt mängis väravasuul ka toidumürgitusega Banksi asendanud Bonetti. Lisaajal lõi ainsa värava Gerd Müller ning inglased võisid pakkima minna.

Ka poolfinaalis jäid sakslased kaotusseisu, seekord 0:1 itaallaste vastu. Teisel poolajal hakkasid nad viiki püüdma ning lisaminuteil viigistas keskkaitsja Karl-Heinz Schnellinger. Lisaajal viis turniiril 10 väravat löönud Gerd Müller sakslased juhtima, kuid itaallased polnud alla andnud. Itaalia kaitsja Burgnich viigistas mänguskoori ja 104. minutil viis Gianni Rivera nad juba juhtima.

110. minutil viigistas Müller, kuid kohe järgmisel rünnakul viis Rivera saapamaa lõplikult juhtima. Sakslaste poolt sai lisaajal kangelasteoga hakkama Beckenbauer, kes vigastas õlaliigest, ning kuna Saksamaa oli tollal lubatud kaks vahetust juba ära teinud, siis mängis keiser Franz valu trotsides lõpuni.

Teine poolfinaal samavõrd haaravat etendust ei pakkunud ning nii lõppes Ladina-Ameerika võitlus 3:1 Brasiilia võiduga Uruguay üle.

Väsitav mäng Lääne-Saksamaa vastu jättis jälje Itaalia finaalesitusele. Pele viis Brasiilia 18. minutil juhtima ning Boninsegna suutis veel viigistada, kuid teisel poolajal pääses brasside värskus võidule ning Gerson, igas mängus vähemalt ühe värava löönud Jairzinho ning Carlos Alberto tegid lõppseisuks 4:1.

Kolmandat korda MM-tiitli võitnud Brasiilia teenis võiduga õiguse Jules Rimet' karikas enda valdusesse jätta.