Juba eelmise hooaja eel lubatud Eesti Meistriliiga logo on nüüd lõpuks valmimas ning kohalik kõrgliiga saab sel aastal omale ka veebilehe.

„Nii tippjalgpalli komisjon kui ka juhatus on logo kinnitanud. Praegu töötatakse viimistluse kallal,“ ütles Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht Soccernet.ee-le. Logo autoriks on tuntud Eesti disainer Martin Lazarev ja seda esitletakse 29. veebruaril toimuval jalgpallihooaja avamisel.

Uibolehe sõnul hakatakse logo eksponeerima mängijate särkidel, staadionibänneritel ning ka selle aasta jooksul valmival Meistriliiga kodulehel.

„See jääb EJLi lehe alla, aga kuna tuleb uus leht ka EJL-ile, siis seal sees on eraldi värvilahendusega Meistriliiga leht, mis praeguste plaanide kohaselt on sisenetav ka otse www.meistriliiga.ee kaudu,“ selgitas ta.

Vabad reklaamid

Tänavuse hooaja eel meistrivõistluste juhendis palju uuendusi ei ole ning tähtsaimaks muudatuseks on kindlasti Kalev Spordi eetrisse jõudvad regulaarsed Meistriliiga teleülekanded.

„Ettevalmistus on kohati päris keeruline, sest paljudest kohtadest pole varem ülekandeid tehtud,“ nõuab organiseerimine Uibolehe sõnul palju energiat ja inimjõudu.

Ühe uuendusena on selleks hooajaks kaotatud võistlusvormidele paigutatavate sponsorlogode piirangud. Kui eelmisel aastal oli logode maksimaalseks suuruseks 200 cm2, siis uus juhend seda ei piira.

„Reklaamid on vabad. Selline oli klubide soov,“ kommenteeris Uiboleht. Põhimõtteliselt on seega võimalik, et mõne klubi mängusärk ja püksid on otsast-otsani reklaame täis, kuid vutiliidu infojuht oli kindel, et sellist olukorda ei teki.

Infrastruktuuri juht

Aasta eest viidi juhendisse sisse muudatused, mis nõudsid klubidelt kodumängude paremat korraldamist – seda näiteks toitlustamise, tabloode ja WC-de tagamise näol.

Ometi vaadati eelmisel hooajal nendele nõudmistele paljuski läbi sõrmede ning Uiboleht ei andnud ka otsest vastust, kas tegematajätmiste eest hakatakse algaval hooajal karmimalt karistama. „Iga juhtumit võetakse eraldi,“ toonitas ta ning avaldas lootust, et suhtumine on muutunud senisest professionaalsemaks.

Et tekitada klubide, jalgpalliliidu ja kohalike omavalitsuste koostöös staadionitele paremad tingimused, asus eelmisel aastal tööle infrastruktuuri juht Targo Kaldoja. "Eesmärk on, et igal staadionil, ka kunstmuruväljakul, oleks nõuetekohane tribüün, tualetid ja muud elementaarsed tingimused. Kui staadionil vastavad tingimused puuduvad, on õigus liigamängud mujale viia," selgitas Uiboleht.

Hetkeseisuga ähvardab osadest kodumängudest ilmajäämine mitmeid Meistri- ja Esiliiga klubisid, sest puuduseid on avastatud Pärnus, Viljandis, Tartus, Narvas ja Kuressaares.

Samm-sammult

Üldjoontes jääb Uiboleht edusammudega rahule: „Edasiminek klubidega töötamisel ja Meistriliiga arendamisel on olnud korralik - omame esimest korda väga täpset statistikat pealtvaatajate kohta, kogu liiga rahalise poole kohta; klubid on ennast tippjalgpalli komisjonis analüüsinud ehk esitanud SWOT-analüüsi, misläbi on selgeks tehtud võimalikud arengusuunad; kogu liiga meediaplaan on mahukam kui kunagi varem. See sisaldab endas teleülekandeid, raadiosaadet, ajakirja ja telesaadet, millest TV ja raadio on täiesti uued.“

„Ehitame samm-sammult kogu liigat üles ning tahame maja rahulikult ja korralikult üles ehitada, et see püsiks.“

"Peame endale aru andma, et kiirustades ja korralikult läbi arutamata arendades ei jõua me hea tulemuseni - teeme kõike, kasvõi näiteks logo, ikkagi pikkadeks aastateks. Loomulikult on iga jalgpallisõbra soov, et Eesti Meistriliiga oleks kohe võrreldav maailma tippliigadega, kuid nende liigade teadlik arendustöö algas palju-palju varem kui meie oma."