Pärnu Vapruse peatreener Taavi Midenbritt võis keerulise hooaja lõpetuseks tunda rõõmu sellest, et Premium liiga viimases voorus võeti Tartust 3:2 võit, olgugi et vastas olid Tammeka duubelmeeskonna poisid.

Vaprus kukkus tagasi Esiliigasse, kuid peatreener usub, et häbisse tema meeskond ei jäänud, vaid tegelikult tõestati oma valmisolekut Premium liigaks. Kahe kõrgeima liiga vahe oli tema hinnangul kui "öö ja päev", meeskond karastus kõrgseltskonnas ning loodab selle pinnalt uuel aastal taas üles pürgida.

Kas see tuli teie jaoks ootamatult, et niiöelda Esiliiga sats teile vastu pandi, sest mäng tuli täna kuidagi väga raskelt?
Mingil määral oli see muidugi ootamatu, aga Tammeka on varasemalt tõestanud, et nad on tegelikult duubli tasemel ka väga tublid. See aasta kukkusid nad küll liigast välja, aga tegelikult olid nad väga tublid.

Eks me pidime lihtsalt oma viimaseks mänguks jõuvarud kokku koguma. Saime täna mängida palju palliga ja pidime ise otsima - teistmoodi kui me sel hooajal üldse oleme pidanud mängima. Tegelikult oli meil päris palju võimalusi, oli ka Tammekal väga head kontrarünnakud, võib-olla me jäime siis palliga mängus natuke laiali ja ei jõudnud nii kiiresti reageerida. Aga kõik oli ju otsustatud ja see oli hooaja viimane mäng, kõige tähtsam oli see, et mängijad väljaku peal naudiks jalgpalli. Ma ei tahaks väga palju rõhuda sellele, et kas see tuli raskelt või keeruliselt, kindlasti Tammeka poisid olid äärmiselt tublid.

Tundus, et võti oli [Henri] Hansoni liigutamine keskele. Tuli palju loovust juurde ja kui lõpuks ta välja tuli, siis läks jälle raskemaks?
Meil on natuke koosseisuga probleeme, igale positsioonile polnud häid lahendusi ja pidime natuke sobitama. Muidu oli Robin [Limberg] ka tubli, aga ta mängis natuke harjumuspäratul kohal, kuigi poolaja lõpp tuli juba kindlasti paremini välja. Aga see on tegelikult täpselt Hansoni positsioon ja ta sobib sinna väga hästi, leides seal ruume ja positsioone. Hansoni panek sinna andis meile selle käigu juurde, et me jõudsime palliga lihtsamini kõrgemale.

Kui nüüd kogu aasta kokku võtta, siis millise hinde sa annaksid meeskonnale ja endale?
Jube raske on mingit hinnet panna meeskonnale, sest me kukkusime ju välja ja selgelt ei olnud see meie eesmärk. Ühest küljest ei saa seega öelda, et meil on hooajale positiivne hinne, aga mina väga tänan poisse nende tegevuse eest. Oli raskemaid aegu ja see lõpp oli meile eriti raske, tuli palju kaotusi järjest ja lõpud vajusid ära - natuke jäi rammust puudu. Ütleme siis nii, et numbrit ma ei pane, aga poistele annan kõrgema hinde kui iseendale.

Tagantjärele tundub, et see suvine otsus mitte ühtegi täiendust teha muutiski hooaja lõpu millekski võimatu missiooni lähedaseks. Kui realistlik oli lõpuks püsima jääda?
Lõppkokkuvõttes oleme sellest üle, et me suvel mängijaid ei toonud. Selline oli otsus ja ega mina treenerina üle oma varju ei hüppa, see ei ole minu roll meeskonna juures.

See jäi väga väikeste punktide taha. Oleks mõned õnnestumised juures olnud, oleks võinud kõrgemate kohtade või püsimajäämise peale mängida. Mõned ära läinud mängud olid juba varem, aga siis näiteks Tammeka ja Viljandi mängud ... samamoodi langesid väikesed nüansid ka varasemates mängudes Tammeka poole, nad võtsid tasavägistes mängudes väga olulised võidud ära. Võitjate üle kohut ei mõisteta.

Nii et parema õnne korral oleks kõik võimalik olnud?
Seda on alati võimalik öelda, aga lõppkokkuvõttes on hooaeg nii pikk, et õnnefaktor pigem kaob ära. Au ja kiitus teistele ja meie võistkonnale ka.

Kui palju sa tunned, et meeskond karastus või arenes edasi selle hooaja jooksul?
Ma arvan, et treeneri pilgu läbi oli see samm nagu öö ja päev. Oli ka väga palju selliseid olukordi, kus ma mõtlesin vahepeal endamisi, et mida kuradit ma kaks aastat teinud olen? Tugevam liigatase tõi need valupunktid välja, võistkond arenes väga tugevalt ja mina ise tegin ka kindlasti arengu edasi. Võistkond tundis ennast palju enesekindlamalt ja rahulikumalt, nad said aru, milline on nende roll mängudes ja liigas, ja nad täitsid seda lõppkokkuvõttes hästi. Jah, kahjuks me kukkusime välja, nii et me ei saa olla rõõmsad või õnnelikud, aga ma arvan, et me ei pea ennast ka selle pärast materdama.

On see siis selline vundament, mille pealt on hea kohe uuesti jälle üles tõusta?
Ma loodan küll. Eks muidugi on alati oluline ka see, mis võistkonnaga kahe hooaja vahel toimub, aga ma arvan, et meie mängijad näitasid, et nad olid Premium liigaks valmis. Meil oli ka selliseid mänge, kus mängisime endast selgelt tugevamatega hästi, võib-olla küll kaotasime enamasti, aga vundament on selles mõttes tugev.