Nõmme Kalju äärekaitsja Karl Mööl tõdes klubi kodulehele, et hooaega läbivalt tuleb sisse libastumisi keskendumises.

Mis on see, mis meeskonda nendel mängudel motiveerib, kui nüüd on sisuliselt kindel, et meistriks ei ole võimalik tulla? "Ma ei tea (naerab). Ma arvan, et autunne," nendib Mööl. "Sportlasena sa lihtsalt ei taha kaotada, vahet pole kas tegemist on sõprusmänguga või võistlusmänguga."

"See viimane Sillamäel mäng ei võimaldanud väga tehnilist jalgpalli mängida, sest kui sa jooksed hüpekad muru all, siis ei saa rääkida vastase ette võtmisest ja liikumised-söödud võtavad kaks korda kauem aega. Ilmselgelt läheb seetõttu mäng palju võitluslikumaks ja võitluslik mäng sobib nii öelda nõrgematele vastastele paremini. Meie ei saa oma kvaliteeti välja tuua, aga see ei saa olla vabandus ja peaksime ka need mängud võitma."

"Ma arvan, et see ebastabiilsus on tingitud sellest, et hooaeg on pikk ja väga rutiine. Igal mängijal on hooaja jooksul neid mänge, kus ta ei suuda olla 100% keskendunud mängule, mitte sellepärast, et ta oleks kehv mängija, vaid nii lihtsalt on, et mõni mäng ei suuda vaimselt või füüsiliselt valmis olla. See on üks põhjus, miks mängitakse viiki või ei suudeta võitlusega võita."

"Meil on kõik kinni keskendumises. Meil ei ole kehv tiim, meil on väga hea tiim, aga meil on vaja iga mäng keskenduda täielikult. Niipea kui paar mängijat kuskilt järele annavad, siis see mõjutab meie mängu väga suurel määral, sest me mängime väga sirgjoonelist taktikat ja see saab toimida ainult siis, kui kõik mängijad teevad õiget asja."