Oma viimase, 75. koondisemängu järel tõdes Anastassia Morkovkina, et ta isegi ei mäleta enam, kui kaua tema koondisekarjäär kestis.

"75 mängu on uskumatu summa, kui mõelda, mitu mängu on aastas ja kui suure osa oma 34-aastasest elust koondisele olen andnud. Ma isegi ei kujuta ette, mitu aastat ma koondist esindasin," rääkis Morkovkina, kes jooksis rahvusnaiskonna eest esmakordselt väljakule juba 1997. aasta 3. juulil.

Pärnu JK ründaja lahkumismäng koondises toimus algselt 2012. aasta suvel. "Ma lõpetasin ainult sellepärast, et oli väga raske samaaegselt klubis mängida, töötada ja koondist esindada. Sest igal pool, kus mängin, tahan anda endast sada protsenti," selgitas Morkovkina. "Loobuda oli väga raske, aga millegi vahel tuli valida ja loomulikult jäi kaotajaks koondis. Mul on väga kahju, aga tean, et järelkasv on väga hea ja ma usun neisse."

"Karjun tribüünil Eesti poolt"

Nüüd, kolm aastat hiljem nõustus Morkovkina üheks Balti turniiri mänguks uuesti sinise särgi selga tõmbama, et saada kokku jalgpalliliidu hõbemärki tähendavad 75 kohtumist.

"Alguses mõtlesin, et mängin rahulikult ja mitte mingit pinget ei tule. Aga kui täna ärkasin, siis tundsin, et pinge oli sees ja olin isegi natuke närviline," tunnistas Morkovkina. "Samas, kui platsile läksin, siis võistkond toetas ja see tunne kadus ära."

1:0 võidumängu kohta Läti üle ütles ta: "Päris raske oli. Nemad tundusid alguses väga võimsad ja kiired ja meist kergemad. Samas on alati hea tunne võita, eriti neid. Läti vastu mängides ei anna ma kunagi alla. Ma teen ükskõik mida, et neid võita."

"Tahtsin lüüa värava, aga võib-olla tahtsin liiga palju. Samas on kõige tähtsam võit ning ma olen väga õnnelik ja tüdrukute üle väga uhke," lisas Eesti naistekoondise aegade parim väravakütt.

Morkovkina kinnitas, et pühapäeval Leedu vastu ta enam ei mängi: "See on sada protsenti kindel. Vaatama loomulikult tulen, hoian pöialt ja karjun tribüünil Eesti poolt."

Tähtis on iga värav, ka trennis

Oma karjääri 40 koondiseväravast Morkovkina ühtki tabamust eraldi esile tõsta ei osanud: "See on väga raske. Kusjuures kui hakkan meenutama, tuleb reaalselt meelde peaaegu iga värav, mille olen löönud.

Tähtis on iga värav, ükskõik kas trennis või koondisemängus. Kui sa ei löö trennides, siis sa ei löö ka mängudes. Ma olen kogu aeg õnnelik, kui värava löön."

See, kui kaua tema klubikarjäär kestab, sõltub Morkovkina sõnul tervisest. "Kõik ei sõltu jalgpallis tegelikult sinust. Keegi võib sind ära niita ja trauma teha. Praegu on mul juba selline vanus, kus minnakse veteranide klassi mängima. Kui aga vaadata, et Itaalias Romas mängib Francesco Totti, siis ma imestan, kuidas on võimalik sellisel tasemel nii palju endast anda. Samas on see tema töö. Minule on see hobi, mina lihtsalt tulen ja naudin platsil, aga tema saab selle eest raha."