Eesti meeste meistrivõistluste juhendis on juba vähemalt 15 aastat olnud punkt, mis nõuab, et Premium liigas mängival klubil oleks üks tüdrukute ja üks naiste võistkond. Kui seni on nõudmist vaadeldud soovituslikuna ja karistusi pole jagatud, siis õige pea olukord muutub ning naiste jalgpalli eirajaid hakatakse sanktsioneerima punktide äravõtmisega.

2021. aastal olid 10 Premium liiga klubist Eesti naiste meistrivõistlustel esindatud kuus – FC Flora, Pärnu Vaprus, Viljandi Tulevik (ühendnaiskond Suure-Jaani JK-ga), Tartu Tammeka, FC Kuressaare ja Narva Trans, kellest neli esimest mängisid meistri ja kaks tagumist esiliigas.

Eesti meistriks tulnud Tallinna FCI Levadia ning liigatabelis kohad kolmandast viiendani hõivanud Paide Linnameeskond, Nõmme Kalju ja Tallinna Legion naiste täiskasvanute meistrivõistlustel ei osalenud. Kahe aasta pärast tähendaks see neile klubidele karmi karistust – Premium liigat tuleks alustada miinuspunktidega.

"Jalgpalliliit on öelnud Eesti tippklubidele, et naiste jalgpalli arendamine on nende jaoks kohustus. Kui nõuded on täitmata, tehakse klubile 2022. aastal jõuline märkus, 2023. aastal jõuline rahatrahv ja 2024. aastal läheme punktide kallale," lubas jalgpalliliidu president Aivar Pohlak eilsel pressikonverentsil, kus esitleti Eesti naiste koondise uusi peatreenereid.

Naiste jalgpalli puudutav nõue on Premium liiga klubide litsentseerimistingimustes olnud B-kategooria kriteerium ning alaliit on seni teinud mööndusi (näiteks aktsepteerinud ka rahvaliigas osalevaid naiskondi) või andnud üleminekuaega.

Pohlak kinnitas teisipäeval, et sellega on nüüd lõpp ja 2021 sügisel Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B klubidega peetud dialoogkohtumistel anti kõigile Eesti tippjalgpallis osalevatele klubidele teada, millised sanktsioonid edaspidi ees ootavad.

"UEFA on toomas litsentseerimisnõuetesse sisse samu asju. Paraku on ilmnenud, et soovitusliku kriteeriumina pole sellest punktist tolku. Tore, et FC Flora on näidanud eeskuju läbi mängijate tasustamise loogikate loomise (detsembris sõlmis Flora kahe-aastase profilepingu Lisette Tammikuga – O. J.). Sel on suunda näitav ja sümboolne tähendus.

Majanduslikku loogikat Eesti naiste jalgpallis profilepingute mõttes hetkel pole, aga protsessi tuleb niimoodi suunata. See võiks olla heaks eeskujuks teistele klubidele. Kui igas klubis oleks 2-3 tasustatud naismängijat, siis oleks see võistkonnale selgrooks ning kokkuvõttes selgrooks tervele Eesti naiste jalgpallile. Piiskadest sünnib tervik," kirjeldas olukorda alaliidu president.