Eesti naiste koondise uueks peatreeneriks saab pärast Keith Boanase lahkumist Indrek Zelinski, kellega sõlmiti leping pikkusega 2+2 aastat.

"Väga suur töö on naiste jalgpallis viimase 7-8 aasta jooksul ära tehtud, just struktuuri, koolituste, rahvajalgpalli ja tüdrukute jalgpalli tasandil. Kõik see oli ka üheks põhjuseks, miks ma otsustasin selle pakkumise vastu võtta. Kogu suur töö on suurepäraselt tehtud ja müts maha Keithi ees, et ta on väga olulise asjaga hakkama saanud," kommenteeris Zelinski.

"Tuleb samamoodi jätkata ja koostööd klubidega veelgi parandada, et ka nendele arusaadavaks teha, et naiste jalgpall on üks osa klubijalgpallist ja klubide identiteedist."

"Tegelikult on kõik juba minu jaoks alanud. Olen vaadanud nii A-koondise ning tüdrukute U-19 ja U-17 koondiste kui ka Eesti liiga mänge, et tutvuda veelgi paremini mängijate ja nende oskustega," jätkas Zelinski. "Neid võimalusi tuleb õnneks veel - U-17 koondis läheb kohe oktoobri alguses mängima kvalifikatsiooniturniiri ja U-19 tüdrukud mängivad 16.-23. oktoobril siinsamas Tallinnas."

"Ma olen väga motiveeritud ja suhtun sellesse töösse entusiastlikult," lisas Zelinski. Küsimusele, kui kaua ta pakkumist kaalus, vastas ta: "Ega väga kaua ei kaalunud, paar päeva mõtlesin."

Boanase leping lõpeb 30. novembril ning Zelinski oma hakkab kehtima 1. detsembril.

Boanas rääkis oma kaheksa-aastase töö kokkuvõtteks: "Kui vaadata A-koondise tulemusi, siis võiks öelda, et need on pettumustvalmistavad, aga see ei olnud kunagi minu põhieesmärk. Põhieesmärgiks oli arendada mängu, mängijaid ja struktuuri, saada rohkem noori mängu juurde, hakata harima treenereid ja teisi inimesi. Harimise töö pole lõppenud, tuleb harida rohkem treenereid, lastevanemaid ja isegi mängijate tööandjaid, sest mängijad on ikkagi amatöörid ja üks põhiprobleem on olnud mängijate saadavus."

"Mõistagi ei meeldi kellelegi mänge kaotada ning mina olen ilmselt maailma üks halvimaid kaotajaid. Aastail 2009-2010 põhjustasid mõned edukad MM-valiksarja tulemused väärarvamusi. Pean inimestele meenutama, et saime tolles tsüklis ka kaks suurimat kaotust, kui alistusime esimestes mängudes Islandile ja Prantsusmaale (mõlemale 0:12 - toim.). Seega minu jaoks näitavad edukust kaks järgmist mängu samade riikide vastu, kui skoorid olid poole väiksemad (kaotused 0:5 Islandile ja 0:6 Prantsusmaale - toim.), mitte võidud Horvaatia, Serbia ja Põhja-Iirimaa üle. Pärast neid võite tekkisid küsimused, et mis sealtmaalt edasi juhtus. Me ei ole läinud kehvemaks, vaid paremaks, aga samuti on arenenud ka kõik teised. Üle maailma on investeeritud ja pühendatud naiste jalgpalli väga palju, iga riik töötab naiste ja tüdrukute jalgpalli kallal kõvasti," lisas Boanas.