Enne viiendal augustil aset leidvat Rio olümpiamängude avatseremooniat pandi pall mängu aga juba olümpia jalgpalliturniiril.

Rio olümpia vutiturniir ei paku keskmisele jalgpallisõbrale ilmselt nii palju huvi, kui seda juba on suutnud selle suve hittideks kuulutatud Euroopa meistrivõistlused või Copa America juubeliturniir, kuid võrdväärilisi intriige ning põnevust võib kohata ka maailma mastaabseima spordipeo muruplatsidel.

Põhjus, mistõttu algab olümpia jalgpalliga isegi enne olümpiatule tseremoniaalset süütamist legendaarsel Maracana staadionil, peitub puhtalt tihedas turniirigraafikus: kogu olümpiamängude vältel kestval turniiril osaleb 16 meeste ning 12 naiste võistkonda, kes kokku peavad pidama 58 kohtumist, sealhulgas jättes veel kuus päeva ka puhkuseks.

Olümpiavõistluste jalgpalliväljakutel kõlas avavile aga kolmapäeval, kui igavese au ning kuldse medali eest asusid võistlustulle naiste koondised. Muuhulgas kinnitas olümpiaturniiridele omaseks saanud atraktiivsust kohtumine Kanada ning Austraalia naiste vahel, mille raames püstitasid kanadalannad kiireima värava ning kiireima punase kaardi olümpiarekordi!

Neymar ning Brasiilia vajavad olümpiakulda

Hoolimata grandioossete jalgpalliturniiridega kaasas käiva staarideparaadi puudumisest on siiski mõni nimekas pallur esindatud ka Rio mängudel. Kuulsaimaks neist on aga ei keegi muu, kui Brasiilia oma poiss ning sisuliselt kogu olümpiamängude vapiloom Neymar, kes vedas ka kaks aastat tagasi kodumaal aset leidnud maailmameistrivõistlustel Sambamaa poolfinaali.

Sealses kohtumises aga aegade lõpuni igale jalgpallist midagigi kuulnud inimesele meelde jäävat 1:7 kaotust Saksamaale soovivad brasiillased eesotsas 24-aastase pallivõluriga aga kasvõi natukenegi leevendada.

2016. aasta Rio olümpiamängud annavad Brasiiliale aga suurepärase võimaluse mitte ainult varjutada kahe aasta tagust rahvuslikku alandust vaid ka näidata kogu maailmale, et Brasiilia näol on ikkagi jätkuvalt tegemist maailma dominantsemate jalgpalliriikidega.

Siinkohal tuleks välja tuua aga ka paar faktorit, mis võivad edunäljas brasiillaste plaanidesse rehavarre suuruseid kaikaid kodaratessse loopida. Nimelt olgugi, et Brasiiliat esindab peamiselt U23 vanuseklassi mahtuvad noored, ei suutnud Sambamaa A-koondis suve alguses toimunud Copa Americal isegi alagrupist edasi pääseda.

Teiseks asjaoluks on tõsiasi, et Brasiilia koondis ei ole suutnud 12 turniiril osaletud korral tulla olümpiavõitjateks. Viimati saadi 2012. aastal Londonis ülimalt mõru finaalikaotus Mehhikolt ning ka selles kohtumises esindas Brasiilia värve Neymar.

Kas antud kurvakujulised asjaolud võivad ka võõrustajamaa pallurite psühholoogiaga mängima hakata, näitab meile aga vaid aeg. Motivatsiooni vastupidise tõestamiseks peaks aga jaguma.

Nimekaid mehi leidub veelgi

Teadupärast on olümpiaturniiril nimekate mängijate puudumine suuresti tingitud reeglist, mis lubab igal koondisel meeskonda võtta ainult kolm üle 23 eluaasta vanust mängijat. Sellest hoolimata leidub igal olümpial ka kuulsaid mehi, kes on valmis sisuliselt noortekoondiste koosseisus kulla nimel võitlema.

Lisaks eelmainitud Neymarile aitavad 2002. aasta maailmameistrite au kaitsta ka Lazio poolkaitsja Felipe Anderson, Neymari klubikaaslane Rafinha ning PSG-s palliv oma aja kallemaid kaitsemängijad Marquinhos. Teiste seas esindab Lõuna-Koread Tottenham Hotspuri kuuluv Son Heung-min ning nigeerlaste lippu üritab kõrgel hoida Chelsea tugitalasi John Obi Mikel (alates hiljutisest Mikel John Obi).

Neymarist vahest isegi mainekama nime leiab aga naiste võistlustelt, kus sarnaselt Barcelona ründajaga proovib brasiillastele võitu koju jätta viiekordne maailma parim naisjalgpallur Marta.

Võõrustajamaa on favoriit

Olenemata sellest, et Brasiilia ei ole suutnud kordagi jalgpallis olümpia kõige kõrgemale pjedestaalile tõusta, tuleks neid käsitleda eriti veel kodukamaral siiski turniiri favoriitidena.

Konkurentsi võivad pakkuda aga justnimelt eelmistel mängudel brasiillaste nina alt kõige kirkama medali napsanud mehhiklased, kes ihkavad oma nelja aasta tagust triumfi korrata.

Euroopa riikidest kandideerib kõrgeimale autasule eeldatavasti kõige tõsisemalt aga Saksamaa, kelle meeskonna nimistust leiab muuhulgas näiteks Dortmundi Borussia mehe Sven Benderi, Arsenali pooliku Serge Gnabry ning ka noorukese Schalke ründekomeedi Max Meyeri.

Meeste turniir saab alguse neljapäeval, kui Ateena olümpial neljandaks tulnud Iraak kohtub Rootsiga.

Meeste alagrupid:

A-alagrupp: Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Iraak, Taani

B-alagrupp: Rootsi, Kolumbia, Nigeeria, Jaapan

C-alagrupp: Fidži, Lõuna-Korea, Mehhiko, Saksamaa

D-alagrupp: Honduras, Alžeeria, Portugal, Argentina

Naiste alagrupid:

E-alagrupp: Brasiilia, Hiina, Rootsi, Lõuna-Aafrika Vabariik

F-alagrupp: Kanada, Austraalia, Zimbawe, Saksamaa

G-alagrupp: Ameerika Ühendriigid, Uus-Meremaa, Prantsusmaa, Kolumbia