Suvel klubi vahetanud ja tänaseks Meistrite liiga alagrupiturniirist ühe võidu kaugusel olev Henrik Ojamaa rääkis elust Poolas, mängijaeelistustest ja meenutas suviseid lahkhelisid.

Suve alustas Ojamaa meedia hambus: juunikuistest sõprusmängudest pallur loobus, tuues ettekäändeks kooli lõpetamise. Hiljem selgus aga, et Šotimaal Motherwellis suurepärase hooaja teinud ründaja on ametis ka klubi vahetamisega.

"Ma ei saa aru, mis arusaamatusest jutt käib. Ütlesin, et lõpetan kooli, kooli ma ka lõpetasin - ja siis pean lugema lehest, et tegelikult ma ei lõpetagi kooli? Minu arvates on see päris laimamine," kurjustas Ojamaa tagantjärgi meediaga, "ei saa küll rahul olla. Ma ei saa aru, kuidas selline asi trükitud sai."

"Kui on mingi probleem, eeldan, et treener minuga räägiks. Pole rääkinud, järelikult probleemi pole," eitas Ojamaa sarnaselt peatreener Tarmo Rüütlile lahkhelisid omavahelises suhtlemises.

Meistrite liigast

Olgu suvel mis oli, Ojamaa siirdus igatahes Motherwellist Poola tippklubisse Varssavi Legiasse. "Poolas on hästi läinud. Klubi on võimas ja mitmel võistlusel oleme sees - Meistrite liigas jätkame, liigas peaks võitma, karikas peaks võitma... selline pinge, klubi, kus kõik eeldavad võitu, sobib mulle väga hästi."

"Paar tähtsat euromängu on veel ees, eks see määrab ka, milline hooaeg tuleb," vaatas 22-aastane eestlane ette juba järgmisel ja ülejärgmisel nädalal peetavatele Meistrite liiga kvalifikatsiooniringi mängudele Bukaresti Steaua vastu.

"Edasi saada on kindlasti võimalik. Steaua mängis eelmisel hooajal edukalt, aga meie klubi juhtkond on ka suvel kõvasti investeerinud. On suur arv mängijaid, võime Euroopas ja liigas paralleelselt mängida - ei ole probleemi."

Legiast

Rääkides oma rollist nende mängijate hulgas, ei hakanud Ojamaa hoolimata mõningatest probleemidest staatust salgama.

"Oleks veider, kui suur raha makstakse mängija eest, kellega ei arvestata. Esimesed paar nädalat olin vigastatud, mis pole ideaalne, aga viimastes tähtsamates mängudes olen mänginud ja see näitab, et treener usaldab, meil on klapp.

Ma arvan, et sellises klubis nagu Legia ei ole algkoosseisu koht kunagi kindel, aga tähtsates mängudes olen mänginud. Meil on ohtralt mängijaid, tõstame palju ümber - viimane liigamäng oli vist seitse muudatust Meistrite liiga mängust. Nii ta käib, vahel lastakse ka puhata," selgitas Ojamaa rotatsioonipoliitikat Legia-suguses suurklubis.

Tuues paralleele endise kodu Šotimaaga, võrdles ta Legiat sealse suurima nimega. "Ma ei ole piisavalt palju mänginud, et teha suuri järeldusi, aga Legia on nagu Celtic Šotimaal - kõik teised meeskonnad ootavad seda päeva, mil saaks Legia vastu mängida. See annab neile lisamotivatsiooni ja paneb meile pinget peale."

Arengust 

Kuigi Ojamaa karjäär on kulgenud tõusude ja mõõnadega - vaid 16-aastaselt siirdus pallur Tallinna Flora duublist Derby County noorteakadeemiasse, millele järgnesid pettumustvalmistavad perioodid Saksamaal ja Soomes - ei ole ta hetkekski kaotanud usku oma võimetesse. 

"Sellist võimalust [Legiaga liitumine - I.L.] ma olen oodanud ja selle olen ma ka välja teeninud," kinnitas Ojamaa enesekindlalt, et mingit huvi karjääris samme tagasi teha tal ei ole.

"Edu taga on minu enda individuaalne töö, üleöö keegi kiiremaks või jõulisemaks ei muutu. Kodus istudes paremaks mängijaks ei saa. Ma eeldan endalt, et areneksin mängijana - ka klubil on vaja mängijat, kes teeks tulemusi."

Positsioonist

Ojamaa vaatas juba ka eelseisvatele valikmängudele, kui järgmisena ootab Eesti 6. septembril külla maailma tippude hulka kuuluvat Hollandit. "Hollandi vastu meil pinget peal ei ole, loodan, et mängime natuke vabamalt ja natuke julgemalt palliga," ei soovi ta tulpidemaa vastu betoonkaitset ehitama hakata.

Kuigi peatreener Tarmo Rüütli lubas pressikonverentsil Ojamaad mitte ääremängijana kasutada, sattus ta Läti vastu olude sunnil just paremääreks, pakkudes peatreenerile mõtlemisainet. "Mul suurt vahet ei ole, kus mängin. Ääres on omad asjad, ründes omad," tõdes ka klubis vahel äärele sattunud Ojamaa.

"Koondises on ründajal võib-olla raskem mängida, just palli saamise mõttes. Ääred peavad samas palju rohkem tagasi töötama. Oleneb vastasest, oleneb mängust. Pigem meeldib mulle ikka palliga mängida!"

Ründepartnerist

Kui lõunanaabrite vastu läinuks kõik plaanide kohaselt, oleks Ojamaa ilmselt saanud mängida ründepartnerit kellelegi triost Ahjupera-Anier-Zenjov. "Raske öelda, kellega kõige parem oleks mängida. Ründamisega tegeleb terve meeskond ja sõltume kõvasti ka tagumistest mängijatest."

"Henriga olen mänginud palju koos. Vaatan Henri mänge, Henri vaatab minu mänge, tean, kuidas Henril läheb, Henri teab, kuidas minul läheb," jäi Ojamaa huulil kõlama siiski eakaaslase, noortekoondistes ründepartneriks olnud Henri Anieri nimi. "Võiks Henriga küll mängida."

Anieri ja Ojamaad ei ühenda vaid vanus: Motherwellist lahkunud Ojamaad suundus Šoti mägismaale asendama just Anier. Suuresti sõbra Ojamaa soovitusel. "[Motherwelli peatreener Stuart - I.L] McCall küsis, missuguse mängijaga on tegemist ja kas ma soovitaksin. Rääkisin talle siis, missuguse mängijaga on tegemist ja soovitasin. Henri on väga hästi mänginud. Kui tal asjad sujuma hakkasid, saatsin McCallile ma-ju-ütlesin tüüpi sõnumi," meenutas Ojamaa hiljutist Anieri üleminekut.