Eesti koondise läbi aegade suurim väravakütt ning praeguse koondise abitreener Andres Oper andis esiliiga telemängu Kuressaare ja Rakvere Tarvase vahel Soccernet.ee-le intervjuu.

Mis emotsioonid ja mälestused valdavad Operit Kuressaare staadioniga? "Staadion näeb väga hea välja ja siit on vaid head mälestused. Koondisemängus lõin värava ja siin oleme võitnud karika Floraga, võitsime vist 3:2, kui ma õieti mäletan. Koondisemängust on meeles vaid see, et lõin värava, aga sellega mu mäng ka piirdus - sain sellise obaduse, et lõpetasin Kuressaare haiglas. Väga positiivne on näha, et plats on väga heas korras."

Sami Hyypiä lausus pärast jalgpallurikarjääri lõppu, et ta mängida tahaks edasi, aga mitte tulemuse peale. Kuidas äsja Viimsi eest debüteerinud Oper peaaegu 40-aastase mehena mängimisse hetkel suhtub? "Mulle kaotada ei ole kunagi meeldinud. Võib-olla ei ole päris samad (emotsioonid - toim.), aga mängida ikka meeldib ja mängida tahtsin. Olen ikka vormis hoidnud ja on olnud mõned heategevuslikud matšid, kus ma olen osalenud. Mulle jalgpall ikkagi meeldib ja selle pärast ma selle juures ka olen. Väga omapärane tunne oli olla tagasi platsi peal, kindlasti ei olnud see füüsiliselt sama lihtne, aga emotsioonid olid ikka laes."

Mis tegi ründepaari Oper-Zelinski edukaks? "Pole ennast analüüsinudki nii, aga numbrid ei valeta. Lõime tõesti palju väravaid ja koostöö meil sujus. Ta oli ühte tüüpi, mina teist tüüpi. Mina olin kiire ja ründasin liini tagust, aga tema oli peamängus väga hea. Kui tema peale läks pall, siis ma teadsin, kuhu see pall võiks minna. Me tundsime teineteist päris hästi, kui tagantjärgi rääkida. Võib-olla on meil praegu teist tüüpi ründajad, aga väravaid me suudame lüüa. Nii palju ei ole veel kellegil, aga vast tuleb varsti."