Taasiseseisvumise eelse aja jalgpallilegend, 1989. aastal Rootsi põgenenud Ott Mõtsnik käis vaatamas Eesti koondise mängu Iirimaaga ning andis oma esimesed põhjalikud intervjuud.

Praegu eraettevõtjana leiba teeniv 48-aastane kolme lapse isa proovis Nõukogude Liidust pagedes jalgpallurina karjääri teha, aga lõpetas 1992. aastal mängimise, jäädes Eesti jalgpalli jaoks kadunuks.

"Ühel hetkel tundsin, et tahan sellest kõigest vabaneda. Pealegi soovisin minagi ju paremat elu. [Urmas] Kaljend pidi tulema koos minuga, kuid hüppas viimasel hetkel alt ära. Õnneks ootas mind Rootsis aasta varem lahkunud Spordi endine keskkaitsja Hans Näks," meenutas Mõtsnik Postimehele kodumaalt lahkumist.

"Üsna varsti kutsuti mind juba teise linna tugevamasse meeskonda – anti korter ja leiti töö ning tänu sellele sain ka elamisloa. Rootsis hakkasingi kohe mängimise kõrvalt tööle, koristasin ja tegin värvimistöid. Samas oli minu mõtetes ikka unistus saada tõeliseks profijalgpalluriks."

"Kahjuks hakkasid vigastused segama, lisaks teatas peatreener, et kuni ma pole rootsi keelt selgeks õppinud, pole mul põhikoosseisu asja. Mõistsin, et midagi suurt mind enam ei oota ja hakkasin mõtlema, millega edaspidi tegeleda. Tegelikult näen siiani mõnikord öösiti und, et ikka mängin ja hakkan karjääri lõpetama ning samas mõtlen, mis minust saab."

Täispikka Postimehe intervjuud saab lugeda siit.