1956. aasta 23. septembril sündis Firenze lähedal asuvas Prato linnas legendaarne ründemees, 1982. aasta MM'i täht - Paolo Rossi.

Noorena kuulus ta Juventusesse, kuid seal segasid teda pidevalt probleemid põlvega. Lõpuks saadeti ta Torino klubi noortetiimist laenuga Comosse. Lombardi tiimis tegi ta 1975. aastal ka debüüdi Serie A-s. Sealt edasi siirdus ta Serie B klubisse Vicenza, kes ostis ära 50% tema mängijaõigustest.

Biancorossi muutis tema positsiooni äärepoolikust ründajaks. Oma esimesel hooajal Vicenza eest (76-77) lõi 20-aastane ründaja 21 väravat, mis viis Vicenza edasi Serie A-sse. Järgmisel hooajal lõpetas Vicenza teisena, ainult Juventusest tagapool ning just Paolo Rossi oli 24 väravaga parim väravakütt.

Mitte just üllatuslikult kutsus samal hooajal Itaalia koondise treener olnud Enzo Bearzot noormehe rahvuskoondisesse. Rossi debüütmängus võideti Belgiat 1:0. Sündmusterikka hooaja käigus ostis Vicenza ka teise poole tema mängijaõigustest. 1,75 miljonit, mis ta eest maksti, on senini klubi suurim summa, mis ühe mängija eest makstud.

Rossi nime võis näha ka Argentiinasse sõitnud 1978. aasta MM-koondises. Itaalia meedia eeldas, et Bearzot kasutab esimese valikuna Torino Francesco Grazianit, kuid neil polnud õigus. Muljetavaldavad esitused MM-i eelsetes kohtumistes tõstsid Rossi Juventuse staari Roberto Bettaga kõrvale.

Prints Pablito tabas sel turniiril märki kolmel korral - Prantsusmaa, Ungari ja Austria vastu. Mängus hilisema meistri Argentiina vastu pakkusid nad Bettegaga suurepärase kokkumängu, mis seadis jalule Itaalia eduseisu, mida hoiti ka lõpuni. Itaalia jäi ainsaks meeskonnaks, kes turniiri vältel argentiinlasi võita suutsid.

Pärast ebaõnnestunud 1979-80 hooaega ei olnud Pablito 15-st väravast abi, et päästa Vicenzat väljakukkumisest. Seepeale pani Biancorossi tollal 22-aastase itaallase 3 miljonise hinnasildiga mängijateturule. Rossi keeldus Napoli pakkumisest ning ta lõpetas väljalaenatuna Perugia's.

Ta hooaeg läks väga hästi kuni 30. detsembrini 1980, kui Perugia suutis Avellino vastu välja võidelda vaid 2:2 viigi. Teda süüdistati mängu tulemuse kokkuleppimises, kuna ta oli öelnud vastasvõistkonna mängijale: "2:2? Kui te seda tahate." Karistus oli esialgu 3 aastat pikk, kuid ta otsustas esitada kaebuse.

Temast poleks saanud ajaloolist mängijat, kui karistust poleks lühendatud. Kahe aasta peale lühendatud karistus lõppes 29. aprillil 1982. Vahepeal oli Juventus Paolo Rossi mängijaõigused 500 000 naela eest endale ostnud. Karistuse lõppedes tekitas meedia pahaolu see, et Beazrot otsustas väikese mängukogemusega Rossi koondisesse üles kutsuda.

Tollase treeneri otsus ei tundunud sugugi õige, kuna kõigis kolmes mängus, kus Rossi mängis, tegi ta seda kohutavalt. Lihtsas gruppis, kohtusid nad esmalt Poolaga ning Rossi ei suutnud väravat lüüa. Mäng lõppes 0:0. 1:1 lõppenud kohtumises Peruuga vahetati Pablito välja peale 45. minutit. Rossi tegi järjekordse kehva mängu, kui Itaalia viigistas sama skooriga Kameruniga. Koondis sai edasi ainult tänu väravatevahele. Hüsteeriline Itaalia press nõudis Rossi koosseisust välja viskamist ja Bearzoti vallandamist.

Et jõuda edasi, pidi Itaalia mängima kahe Lõuna-Ameerika ässaga - Argentiina ja Brasiiliaga. Pablito vorm näis paranevat, kui ta 2:1 võidumängus sai hakkama juba hea esitusega, kuid väravat ta siiski lüüa ei suutnud. Järgmisena mängiti Brasiiliaga, kes vajasid edasipääsuks ainult viiki. Tõeline Paolo Rossi ärkas ellu just selles mängus ning tema kübaratrikk jättis brassid edasisest konkurentsist välja ja itaallased pääsesid poolfinaali. Rossi ise peab oma turniiri esimest väravat elu tähtsaimaks.

Poolfinaalis Poolaga tabas Rossi märki kaks korda ning Azzurri võitis 2:0. Finaalis tabas Pablito veel kuuendatki korda ning tõusis sellega turniiri parimaks väravakütiks. Itaallased võitsid finaalis Saksamaad 3:1. Samal aastal võitis MM-kangelane ka Euroopa parima mängija tiitli.

Juventusesse naasedes võitsid nad koos Antonio Cabrini, Marco Tardelli, Gaetano Scirea, Claudio Gentile, Michel Platini ja Zbigniew Boniek'iga Itaalia karika, Scudetto, Karikavõitjate karika ja Euroopa karika. 1985. aasta suvel liikus ta Toriinost Milaanosse, kus hakkas mängima AC Milanis. Seal oli ta aga iseenda hale vari, lüües ainult 2 väravat 20-s mängus. Kuigi ta mängis koduklubi eest halvasti, kutsuti ta üles 1986. aasta MMile, kus ta platsile siiski ei pääsenud.

Pärast tagasitulekut Mehikko MM-ilt siirdus ta mängima Verona'sse. Vigastused hakkasid Rossit jälle piinama ning 1987. aasta aprillis, kui Verona alistas Diego Maradona Napoli, riputas Rossi oma jalgpallisaapad varna.

31-aastase mehe statistikas on 20 väravat 48-s koondise eest peetud kohtumises ja 82 väravat 215-st Serie A mängust. Kuigi ta rekordid ei ole just parimad, läks ta jalgpalliajalukku ühe parima ründajana, kellel oli väga hea väravavaist.