Tallinna Levadia ründaja Nikita Andrejev (30) teenis Premium liiga avaringis parimana kolm penaltit. Ta selgitas, et see on vastaste karistusalas tehtud aktiivse töö tulemus.

Andrejev rääkis Soccernet.ee-le antud väikeses intervjuus ka A. Le Coq Arenale kolimisest, hooaja senistest mängudest ja homsest kohtumisest Tartu Tammekaga.

Hooaja esimene ring peeti kunstmurul, nüüd kolite pärismurule. Mida uuele pinnakattele üleminekust arvad, kas see on raske ja kui palju see mängu võib mõjutada?
Kui treenida ja mängida kaua aega kunstmurul, siis kahe päevaga pärismurule üleminek põhjustab muidugi mingisugust ebamugavust. On mõningaid tehnilisi erinevusi, kuidas palli vastu võtta ja sööta. Aga meie mängijad on kogenud ja kvaliteetsed ning usun, et probleeme ei tohiks tekkida.

Kuidas mängijad 120-minutilisest kaotusega lõppenud karika poolfinaalist vaimselt ja füüsiliselt taastunud on?
Mis puudutab füüsilist seisundit, siis meil on olnud palju vahetusi ja roteerimist, nii et sellega probleeme ei teki. Emotsionaalses plaanis ei ole kaotada muidugi meeldiv, aga meeskond peab hakkama saama, end kokku võtma ja üle minema negatiivselt emotsioonilt positiivsele.

Oled teeninud sel liigahooajal kolm penaltit ehk rohkem kui keegi teine. Kas Sul on mingi nipp, kuidas Sa seda teed, või on see juhuslik?
See ei ole trikk, see on treeneri nõudmine, et karistusalas tuleb olla väga aktiivne, proovida peale lüüa ja võitlusesse minna. Aktiivsus karistusalas põhjustab vastastele raskusi ja aeg-ajalt peavad nad meie pidurdamiseks määrusi rikkuma.

Oled seni kõigis üheksas liigamängus põhikoosseisu kuulunud. Kuidas end isiklikult sel hooajal tunned ja oma esitustega rahule jääd?
Üldiselt tunnen ennast hästi, aga praeguses hooaja faasis on nii isiklikest kui ka meeskondlikest tulemustest veel vara rääkida. Tahan alati treeningutel ja mängudel meeskonda aidata ning endast maksimumi anda, treener usaldab mind ja see on peamine.

Kuidas iseloomustaksid homset vastast Tartu Tammekat?
Tammeka on juba mitu aastat väga konkurentsivõimeline võistkond, tugev keskmik, kelle vastu on raske mängida. Neil on kiired ründemängijad, nad mängivad meie vastu kontrarünnakutele ja proovivad ka standardolukordadest väravaid lüüa.

A. Le Coq Arenal olete seni kohtunud ainult oma rivaali Floraga nende kodumängudes. Kas nüüd on kuidagi imelik tunne ka, et lähete sinna oma kodumängule Tammekat võõrustama?
Vastupidi, tunnen positiivseid emotsioone, sest rahvusstaadion on hea ilus staadion, kus on võimalik mängida ilusat jalgpalli. Ka mujal Euroopa ja maailma praktikas, näiteks Roomas ja Milanos, on kaks meeskonda ühte staadionit jaganud. Ma arvan, et see on Eesti jalgpallifännide jaoks ainult pluss, et A. Le Coq Arenal toimub rohkem mänge, kõik võidavad sellest.