Eesti koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni sõnul ei olnud eestlastel õnne kohtunikega - esimene inglaste värav võis olla suluseisust, teisele eelnes aga kindel viga. 

"Ma arvan, et suurema osa ajast mängisime hästi - kaitsesime kogu mängu vältel hästi meeskonnana. Mängisime väga hea tiimi vastu, nii et loomulikult olid neil omad võimalused, aga enamuse ajast oli kõik okei," sõnas Pehrsson. "Rünnakutel ei olnud meil aga piisavalt kiirust, piisavalt kvaliteeti. Saime küll palju ettepoole joosta, kuid mitte piisavalt hästi. Esimesel poolajal oleks Zenjov läinud üks-ühele olukorda, kui kaitsja poleks õnnetult ette jäänud.

Meil läks 30 minutit aega, et mängu sisse saada ning seetõttu oli poolaja lõpus kaotusseisu jääda emotsionaalselt raske. See ei muutnud meie plaani, aga tegi ikkagi asjad raskeks - muidu oleksime poolajale saanud tulla õnnelikult ja rahulolevalt.

Ülesanne number üks oli kaitsemäng - Inglismaa vastu kõrgelt surumine ning enese avamine oleks enesetapp. Kahju on aga sellest, kui lased kaks väravat sisse, millest üks on võib-olla suluseisust ning teisele eelneb kindel viga," põrutas rootslane. "Ma ei taha kohtunikku kritiseerida, aga selllist õnne on ka vaja."

Kaotusseisu jäämise järgselt jäi Pehrsson meeskonna reaktsiooniga rahule. "Oleme oma emotsioonide kontrollimise osas teinud ära suure töö. Arvan, et meil on see enesekindlus ja eneseusk, oleme platsil rahulikud ning ei kaota ennast emotsioonidesse ära. Peame tunnistama, et mängisime väga tugeva tiimi vastu, eduks peame olema veel paremad."

Eesti lõpetab selle valiktsükli mitte ühegi võõrsil löödud väravaga ning vaid ühe võõrsilt teenitud punktiga. Kas tegi on süsteemse veaga? "Kui neid mänge vaadata, siis arvan, et kaotasime edasipääsušansid eelmisel sügisel, kui oli ka meie raskeim periood arvestades meeste mänguvormi ja mänguaja saamist klubides. Igat mängu tuleb vaadata eraldi, aga loomulikult ei ole see sugugi hea statistika."