KTM-i ja ETM-i reegel ei too kasu kui flora,levadia,kalju hooaja jooskul mängivad 4 korda kuresaare vastu. Muidugi 36 mängu on tore näit kui mängivad siis 18 kluubid.
Ok mitte kõikides liinnades on vastvalt tasemele infrastuktuur,ootame paar kümneid aastake veel - vaadake Hollandi ja Belgia kus 1 tasemel mängivad vähemalt 18 kluubid.

Mis jama toimub esiliigas!!! Nah seda jagada kaheks? järgmisel hooajal tuleb kindlasti ühineda esiliigaB koos esiliigaga - esiliiga peab sisaldama 18-20 võistkonda ja siis nendel on erinevad vastased ja huvitavam tuleb mäng.Teises liigas võiks vähemalt olla 16 võistkonda ja madalamates ok nägu praegu

Kokkuvõõttes kui me soovime et meie tipp oleks okei siis tuleb nõrgatele aidata et nad tõstaks oma tase,mitte niimoodi et tammeka,trans ja viljandi langevad nende tasemeni

Jalka objektid üldse ei ehitata,aga riigis on sittagi palju toidupoe maxima jne Millal viimati ehitati norm stadiooni - Pärnu rannastaadion on eriti mõttetu oma mahtuvusega ehk vähemalt kadrioru tasemel pidi olema!!!
See ei ole normaalne kui rahvuskoondis saab vastaseid vastu võtta ainult alecog arenal

Deniss, kas sa ise said aru. mida sa oled kirjuanud?

Denis ehk tahtis seda öelda, et praegune korraldus, kus kogu liiga mängib 4 sarnast vooru kõik-kõigiga on oma aja ära elanud? Flora ja Kalju jaoks on mäng Kaleviga kui puhkepäev, tehakse asju poole vinnaga. Mõnikord tuleb sellise sörkimisega ka apsakaid (nt kui Kuressaare viik Levadiaga), kuid sportlikku arengut on praegusel juhul keeruline märgata. Samas on oluline, et ka nõrgemate klubide mängijad saaks nuusutada kõrgemat taset. Kõige lihtsam oleks premeerida Esiliiga A kahte parimat meeskonda ja teha Premium liiga 12 liikmeliseks, kus pärast teist ringi jagataks liiga pooleks.
KTM ja ETM reegel on mõttetu kui sellest saab nii lihtsalt mööda hiilida. Kõige lihtsam oleks ehk paika panna mõned lihtsad kriteeriumid, mis on kõigi jaoks võrdsed - nt. kuni 5 välismängijat klubis (neist korraga platsil 3 v 4), esindusmeeskonnas peab olema vähemalt 5 alla 21.a mängijat, kellest põhisse peab mahtuma 3. Igal Premium liiga klubil peab olema järelkasvusüsteem (loe Jalgpallikool) alates kõige nooremate lasteni välja. Jalgpalliliidu ülesanne siinjuures oleks, et tagataks võrdsed koolitusvõimalused kõikide klubide noortetreeneritele ja et igas klubis oleks vähemalt minimaalne arv UEFA Pro ja A tasemel treenereid (vajadusel kaasates vastavaid treenereid välismaalt).

Härra peaks tõdema kõvasti,et kogu meie liiga on nõrk,tehke mis tasandeid juurde.Loogish,et algab klubidest kasvatus aga ei kanna vilja.

härra AP on ausat ja õiglast konkurentsi nii klubide kui mängijate vahel kõik need aastad ise lämmatanud

See KTM ja ETM reegel on täiesti mõttetu. Sunnib klubisid kasutama keskpäraseid mängijad lihtsalt sellepärast et nad on eestlased. Kuradi helme vol2. See et iga keskpärane siia toodud välismaalane on parem kui meil siin aastaid ML mänge saanud kohalikud, peaks meie noortele nii mõndagi ütlema. Hea näide Järvelaid. Littis iga vastase vastu siin nagu hull. Armeenias ja Gruusias võeti aga poiss koheselt pulkadeks, seda ML kiirust ei olnud kuskil

Hr. Pohlak alati distantseerib ennast probleemidest. Alati on programm pika vinnaga ja jääbki kestma igavesest ajast igavesti.

Huvitav muidugi, et liiduga seotud inimestelt ei tule kuskilt mingit kriitikat. Noh, eks arusaadav ka. Oled ise seal süsteemis treeninud, õppinud, pärast hea töökohtki antud.

Eriti skisofreeniliseks läks muidugi betsafe podcast. Kus Kamsi ja Rüütli musta valgeks rääkimine oli juba üpris arusaamatu ja raskesti jälgitav.

Alustas Rüütli, kes rääkis kuidas me kunagi ikka võidame jälle. Ehk juhtub see sügisel ja saame masendusest üle. ( Ei tea kus sellist optimismi saab ammutada).
Edasi arvas Rüütli, et polnud võimalik saada kokku optimaalselt seltskonda( mis oli ka teistel).Ning Voolaidu ei tahaks süüdistada, mängijate valik on kehv.

Edasi jätkas Rüütli natuke arusaamatumat teksti.
Kogemus maksab, aga kogenud ei saanud tulla praegu. Klavan, Sorga. Zenjov, Anier, Käit ei saanud mängida või ei saanud teha seda oma positsioonil või pole enam parimad.

Kams vastas see pihta, et mängijad tegelikult pole kehvemad füüsise poolest ja Milnerile 10000 meetri jooksus paneks keegi ikka ära.
( Äkki ongi liialt keskmaajooksuga tegeletud ja vähem vutiga).
Edasi jätkas Kams, et tegelikult Voolaiul on olnud keerulised mängud kus võidu oleks pidanud saama korra Valgevenelt. Ja vahepeal oli 10 kuud koroona paus, kus ei saanud tegeleda oma asjadega ( jälle ainult meil vist ).

Viite peale, et 10 aastat tagasi said kuidagi keskpärased mehed mängima tiimide vastu, kes olid meist paberi peal kordades kovemad kui Est-Gru või Est-Arm vahe.
Rüütli arvas, et tal olid Zenjov, Vassiljev tihti võtta. Kuigi ta ennem rääkis, kui oluline, pea kõige olulisem on kogemus siis Zenjov ja Vassiljev on praegu veel kogenenumad.

Nüüd tuli Pohlaku esimene vabandus meelde vist.
Siis võttis jutu üle Kams, öeldes, et Pohlak tunnistanud, et 90 oli auk ja mehed on kehvemad. ( See vist on Pohlaku “excuses book to myself”. Esimese punktina kirja pandud. Kui keegi süüdistab EJL või treenerid või mängijaid. 1)Meil oli 90. aastad suur auk kvaliteetsetest treeningutest). Ilmselt tuli Kamsile see meelde.

Millele Rüütli lisas, et ükskord me ikka võidame ja anname veel aega Karelile ( veel mingi 10-20 mängu?). Ja need mängijad kellega me ükskord võitma hakkame, ei ole enam lasteaias ja loodetavasti tegelevad juba jalgpalliga. Ning neile õpetatakse, (see on üks parimaid kohtasid), TEOORIAS PÄDEVAT JALGPALLI.

Saatejuht lõpetas tõdemusega, et Eesti jalgpallurid pole tegelikult kehvemad ja vastu töötab meile kuri saatus.

Kas selline ringkaitse Eesti jalgpallis lõppeb ka kunagi? Kas kunagi näeme, kuidas liidust inimene tuleb ja ütleb. Jah, oleme teinud viimased 5 aastat paska. Ilmset mitte, aga vähemalt on lõbus.

Aastal 2030 arutame taaskord, miks asjad lähevad nii nagu lähevad. Süüdistused, et klubidel puudusid noortejuhid 2010-2020, EJL nägi ennetavalt probleemi ja "oma rahadega" tulid Eesti jalgpalli päästma. Jalpall on lihtsalt pika vinnaga.

Pohlak, see et 2000-2010 oli klubidel kehv aeg ja see et iga-aastaselt teete mingi väikese muutuse süsteemis, ning seda ka suurriikidelt kopeerides, arvestamata Eesti eripärasusi, võiks olla mõttekoht, et luua sõltumatu EJL juhtkond, kes tegeleks Eestiga, mitte muu maailma kopeerimise ja järelsörkimisega.

On põhjuseid, miks pole inimesi palju tribüünidel.
On põhjuseid, miks pole raha Eesti jalgpallis.
On põhjuseid, miks pole piisavalt materjali, kes platsil tegusid teeks.
On põhjuseid, miks Eesti Jalgpalliliit on Flora jalgpalliliit. Ja seda 30 aastat!

Äkki oleks aeg?

KTM ja ETM on sellised kunstlikud viljelused. Nõustun eelmainituga, et võiks olla lihtsalt välismaalaste piirangud. Kuid selleks, et Euroopas ka ükskord edu saavutada võiks see number olla kuni 10, kellest Eesti liigas võiks maksimaalselt olla platsil 5. Kui ei teki tervet konkurentsi, kuidas peakski eestlane paremaks saada saama, kui ta saab EJL-u määratud reeglite tõttu nagunii platsile. Pole meil nö kvaliteetseid mängijaid ka nii palju, et 10 Premium liiga klubi saaks komplekteeritud kõrgel tasemel. Rohkem on vaja hammas verel suhtumist ja seda suletud keskkonnas ei saavuta.

KTM reegel ju selleks ongi, et klubidel oleks mingigi motivaator oma noortetöö kvaliteet teatud tasemel hoida. Kui see ära kaotada, kaob teatud hulgal klubidel ilmselt mingi arvestatav noortetöö üldse kuhugi musta auku, st. lihtsalt n-ö statistiliseks.

KTM ja ETM-i äramuutmine annab võib olla klubidel, kes orienteeruvad välismängijatele, samas koondisele see ei anna midagi. Ilmekaks näiteks on Leedu. Klubid on Eesti omadest kahtlemata tugevamad aga koondis on samas mudas kus Eesti omagi. Kui kohalikud mehed klubi eest mängima ei pääse, siis ei tee need lumehelbekesed ka koondises midagi. Kõik algab noorteklassis, kus mängijad peaksid põhitõed omandama. Edasi toimub oskuste lihvimine. Meie noortel jäävad aga erinevatel põhjustel põhitõed omandamata ja mis täiskavanute klassis toimub näeme me ilmekalt rahvusvahelistes kohtumistes.

Aga milles siis Pohlak isiklikult on süüdi? KTM /ETM - need on üsna ok meetmed Eesti noortejjalka väljasuremise tõkestamiseks.
Kui tõesti on 8-9 odavat võõrmängijat koosseisus, siis keeruline noortelt oodata mingit läbilöömist, kasvõi sellepärast , et omad mängijad alati kallimad kui ütleme nii Balkani või Aafrika omad.
Hetkel on tõesti selline auk, sest kui 198X aastatel sündinutel veel oli tingimusi kasvõi vana rasva arvelt ( ma mõtlen okupatsiooniaegseid trennitingimusi ja treenereid muuhulgas ka), siis nullindate alguses kuni 10-ndate alguseni välja meie noortetööd suhteliselt iga klubi juures olid nullilähedased. Need polnud tollal jalkakoolid, vaid harrastajate grupid. Kindlasti, ka Eestis sünnib talente, aga tollal heal kraamil lasti raisku minna, kuna just alates pubekaealistest gruppidest ja sinna kuni U-17/19'ni välja polnud pädevaid koolitatud treenereid, kes oleksid osanud suunata, juhendada jne.
Alles nullindate lõpus sai kuidagi süsteemi käima panna ja praegu ehk ca 10 aastase vahemiku järel näeme, et noortetreenerite tase on tõusnud ja tõusmas veelgi, meie noored hakkanud üha rohkem väljamaa klubidesse ära sõitma, on hulk noori andekaid lastetreenereid, kelle selja taga suured mängija- või koolikogemused. See nõuab aga aega, et 10 aastat alanud suur töö hakkaks vilja kandma. Võib-olla tuleb veelgi 10 aastat ootama - mine sa tea...

Milles siis Pohlak süüdi? Kas selles, et peale okupatsiooniaja lõppu Eesti jalgpall elas vana rasva pealt (Oper, Zelinski, Poom, Terehhov, mai tea kes veel) olid ju suht ENSV jalgpalli produktid. 90ndatel süsteem veel kuidagi suurte suurte agadega, aga kõigepealt tänu Pohlakule toimis , edasi kerkisid aga esile sellised küsimused, ilma milleta Eesti jalgpalli arendamine oli võimatu. Pidi EJL valima kas ellu viia halb või veelgi halvem stsenaarium? Ei ütle, et staadioni eelistamine noortetööle oli viga - pigem üksinda FCF ei soovinud enda visiooni rohkem Eesti jalgpalli arengu nimel ohvriks tuua. Pohlak valis tollal kõige opitmaalsema variandi välja ja see, et praegu koondise seis selline nagu ta on kindlasti pole tema ega KTM/ETM reeglite süü.
Miks aga meil lastejalgpall perses - see on omaette teema, aga ütlen kohe, et ka siin Pohlaku süüd pole :) sorry :)

ETM ja KTM reeglid on oma olemuselt üllad ja peaksid miskitmoodi kohalikku jalgpalli edasi viima, aga nende ülimalt jäik piirang paneb kogu liiga arengule korraliku pitseri.

ETM, mis on praegu max 5 mitte-ETM mängijat mängupäeva koosseisus, laseksin ma lõdvemaks ja tooksin reegli 7 peale. Kui ei ole head kohalikku mängijat peale tulemas, või kvaliteet veel ei kanna, siis saab kriitilised kohad ära täita olles samal ajal liigasiseses konkurentsis.

KTM reegli kõige absurdsem kohustus on põhikoosseisu kohustus. Mitte üheski teise riigi kõrgliigas ei ole kohustust alustada mängu algrivistuses klubis treenitud mängijatega. Mõnedes liigades on kohustus mängupäeva koosseisus - st 11+7 vahetust, aga mitte alg-11 kohustus.

Täiesti normaalne oleks see, kui on näiteks 5 KTMi mängupäeva koosseisus. Noorte andekate mängijate puhul, kes veel päris kvaliteeti välja ei mängi, annaks see võimaluse pingile saada ning vahetustest oma minuteid teenida.

Kui KTM mängija kvaliteetne on, oleks ta väljakul nii või naa, olenemata staatusest. Kui aga see pead tõstev KTM ei ole veel nii terav, siis teeb ta paraku lahjemaks nii oma meeskonda, kui ka sparringuna vastasele, ning lõppkokkuvõttes kaotavad kõik osapooled.

Seega - ETM lahjemaks teha, 6 või 7 mitte ETM-i ning KTM puhul muuta alg-11 kohustus mängupäeva 18-mängija kohustuseks.

Kui vaadata, palju meil on laste jalgpallis tulemusi, siis ei ütleks et seal seis halb on.
Ei usu, et seal peaks olema kõrg kvalifitseeritud treenerid. Peaasi, et lapsed saaksid palju palliga kontakte ja nendel oleks lõbus ja turvaline keskkond.

Kuni U12 lapsed ja nende vanemad ei peaks mööda erinevaid turniire tuuritama, medaleid korjama ja mega head statistikat kokku panema, või võrdlema üksteisega, kes on kellestki parem.

Lastearengu puhul tuleb tähtsustada, et kõik lapsed saavad tähelepanu ja kõik võimalikult palju palliga olla. Kunstmuru ja hallide asemel/puudumisel on spordisaalid, koolisaalid paremad, traumad väiksemad, mugavused paremad.

Probleemne Eesti jalgpallis on üleminek lapsest teismelistesse, kus puudub treenerite arusaam taktikalistest teadmistest või arusaam oma teadmisi lasteni viia.

Probleemne on ka järgmine üleminek - teismelistest täiskasvanutesse, kus puudub Eestis füüsise ettevalmistus ja füüsise arendamine.

Küsiksin siinkohal, miks selline reegel loodud on? Mitte ükski rumal treener ei paneks nõrgemat(välismängijat) platsile, kui on tugevam mängija platsile panna, rikutakse lihtsat konkurentsi ja sestap, Eesti liiga pealtnä
ha tundub ühtlasem ja huvitavam, aga sisuliselt ollakse Euroopa kolme viimase seas. Kui koondises on pooled flora mängijad, siis ongi arusaadav, miks me mudas oleme