Valitsus otsustas tänasel, 7. veebruari istungil kiita heaks kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Teiste seas määrati aastapreemia Eesti Jalgpalli Liidu presidendile Aivar Pohlakule "ajaloolise jalgpallivõistluse UEFA Superkarika korraldamise eest Tallinnas".

Aastapreemia määramisel arvestatakse möödunud kalendriaasta tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse. Aastapreemia suurus on 9600 eurot ning iga-aastaselt määratakse neid kuus.

Tallinnas toimunud UEFA Superkarikas oli möödunud aasta üks olulisemaid spordiüritusi Eestimaa pinnal. Mänguga seoses reisis Eestisse ligi 10 000 väliskülalist, korralduses osales 2500 inimest, mängule ostsid pileti 74 erineva riigi kodanikud, ajakirjanikke oli kohale tulnud 36 riigist ning otseülekanne, mida vaatas ligi 50 miljonit inimest, toodeti 28 kaameraga.

Kultuuri ja spordi elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub Eesti Vabariigi 101. aastapäeval, 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis.

Elutööpreemiad Tõnisele ja Merilale

Lisaks Pohlakule pälvisid tänavu aastapreemia veel vigursuusataja Kelly Sildaru, kes võitis kaks kuldmedalit juunioride vigursuusatamise maailmameistrivõistlustel pargisõidus ja rennisõidus ning valiti Eesti aasta parimaks noorsportlaseks, ja odaviskaja Magnus Kirt, kes võitis pronksmedali kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ja valiti Eesti aasta parimaks meessportlaseks.

Preemia pälvivad ka võistlustantsijad Konstantin Gorodilov ja Dominika Bergmannova, kes võitsid kuldmedalid tantsuspordi Euroopa ja maailmameistrivõistlustel 10 tantsus. Eesti võrkpalli meeskonna peatreener Gheorghe Cretu saab aastapreemia Eesti võrkpalli koondmeeskonna Euroopa Kuldliiga võitmiseks ettevalmistamisel ja Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsu tagamisel, triatlonist Marko Albert pronksmedali võitmise eest triatloni pika distantsi maailmameistrivõistlustel.

Eesti Spordi Nõukogu ettepanekul määrati riiklik spordi elutööpreemia Toomas Merilale ja Toomas Tõnisele.  Merila on edukas odavisketreener, kelle tööpõld on laiahaardeline lastest kuni olümpiasportlasteni. Tõnise eestvedamisel muudeti nõukogudeaegne keskjuhtimisega spordisüsteem läänemaailma eeskujul vabatahtlikkusel põhinevaks demokraatlikuks spordimudeliks ning välja arendati spordialakeskne juhtimine.