Keskerakonna väitel kavatseb Aivar Pohlak registreerida Lilleküla Jalgpallistaadioni AS-i, kus Tallinna linnal on osalus, üksnes kümne miljoni krooni suuruse aktsiakapitaliga. Samas on Tallinn maksnud 16-protsendilise osaluse omandamiseks loodavas ettevõttes 15 miljonit krooni. Kokku on linn staadioni rajamisse pannud ligi 65 miljonit.
Keskerakonna fraktsioon esitas neljapäeval oma erakonnakaaslasest abilinnapeale Toomas Vitsutile arupärimise, milles märgib, et nende andmetel kavatseb FC Flora juht Pohlak asutada kümne miljoni kroonise aktsiakapitaliga äriühingu. Fraktsiooni esimees Toivo Tootsen imestab, et linn saab oma 65 miljoni krooni eest selles kümne miljoni kroonises aktsiaseltsis 16-protsendilise osaluse.
"Keda endistest linnavalitsuse liikmetest võime tänada sellise asjaajamise eest?" küsis Tootsen. "Vaatamata volikogu otsustele osaluse kohta staadioni haldavas aktsiaseltsis, oleme vastuseks saanud ainult härra Pohlaku lubadusi."
Väidetavalt on Tallinna linn 1,5 aasta jooksul kulutanud 65 miljonit krooni Lilleküla jalgpallistaadioni ehitamiseks ja staadioni infrastruktuuri rajamiseks. Mittetulundusühingu FC Flora Jalpalliklubi arvetele on linn otse kandnud üle 40 miljoni krooni.
"Kas mittetulundusühing FC Flora Jalgpalliklubi on kasutanud linna raha sihtotstarbeliselt? Kas linnavalitsus on kontrollinud raha kasutamist?" küsib Tootsen Vitsutilt. Tootsen tahab teada, kes linnavalitsuse liikmetest kureeris Lilleküla jalgpallistaadioni toetamise projekti ning kelle algatusel ja vastutusel sõlmiti kokkulepped mittetulundusühingu FC Flora Jalgpalliklubiga. "Kas linnavalitsuse liikmed on kokkulepped punkt-punktilt läbi lugenud?" küsib Tootsen. Samuti pärib ta, kes linnavalitsuse liikmetest vastutas selle eest, et lepingute sätted vastaksid linna huvidele.
Segadus Tallinna linna ja Lilleküla jalgpallistaadioni rahastamise ning omandisuhete ümber on kestnud peaaegu aasta alates Jüri Mõisa linnapeaks oleku ajast. Mullu suvel üritas linn abilinnapea Heiki Kivimaa kureerimisel oma osalust vormistada hoonestusõiguse vormis ja staadionist pidi saama sihtasutus.
Kuna juriidiliselt oli selline skeem keeruline, vormistas linn hoonestusõiguse seadmise ümber aktsiaosaluseks tulevases äriühingus ja sõlmis augustis FC Floraga raamlepingu, millega FC Flora pidi saama 84 protsendi ja linn 16 protsendi Lilleküla Jalgpallistaadioni aktsiate omanikuks. Ostu-müügi tehing pidi toimuma hiljemalt 20. septembriks, kuid pole siiani aset leidnud.
Raamlepingu järgi maksis linn ettemaksuna 15 miljonit krooni, et omandada osalus loodavas äriühingus. AS-i Lilleküla Jalgpallistaadion loomine jäi FC Flora kanda, kes pidi seda tegema hiljemalt 28. detsembriks. Äriühingut ei ole siiani moodustatud. Linnale väidab Pohlak, et see on moodustamisel. Lepingu kohaselt peaks terve ehitis kuuluma juba täielikult Tallinnale, sest aktsiaseltsi moodustamata jätmise eest sai linn iga ületatud päeva eest ühe lisaaktsia omanikuks.
Kahe aasta jooksul on Tallinna linn Pohlaku jalgpalliklubile eraldanud üle 64 miljoni krooni, peamiselt staadioni juurdepääsuteede ja infrastruktuuri ehitamiseks. Kokku kulub staadioni valmimiseks, mida linna kõrval rahastavad jalgpalliliidud ja erasponsorid, üle 200 miljoni krooni. Vitsut on tunnistanud, et linnal pole ülevaadet, milleks staadioni rajamisega tegelenud firma Pohlaku juhtimisel raha on kulutanud. Tema hinnangul tegi linn staadionisse raha paigutades vea.