Politseimajor Einar Lillo avaldas Õhtulehes kommentaari, milles nimetas U-19 EM-finaalturniiri külastanud kümneid tuhandeid poolehoidjaid selliseks publikuks, keda sooviks edaspidigi tribüünidel näha.

Lillo jagas oma arutluse käigus jalgpallipubliku viide kategooriasse: juhuslikud külastajad, toetajad, fännid, ultrad ja huligaanid. Kusjuures just toetajad peaks tema hinnangul olema enamuses.

"Toetajad tulevad ja toovad tribüünidele sellise sportliku hõngu, mida oli suurepäraselt tunda pea kõigil äsjalõppenud UEFA U19 mängudel. Tegemist on asjatundlike ja emotsionaalsete inimestega, kes elavad spordile kaasa ja tunnevad rõõmu õnnestumistest. Ideaalis võiksid nad olla tribüünidel enamuses. Just selliseid spordisõpru võib kohata meile nii omaselt kergejõustikustaadionil kui ka suusaraja ääres ning nende üle võib Eesti uhkust tunda, kuna just tänu neile oleme saanud välismaailma tunnustuse heatahtliku ja objektiivse spordipubliku näol. Nüüd on vaja need inimesed kinnistada ka jalgpallistaadionile," kirjutas Lillo.

Politseiametniku sõnul huligaanid Eestis õnneks levinud ei ole. Vaeva tuleks näha selle nimel, et tõsta juhuslike külastajate teadlikkust ning hoida fänne muutumast äärmuslikeks ultrateks.

"Mida selleks teha? Avardada juhuslikult staadionile sattunute silmaringi ja anda neile kaasa väärtused, mis toovad nad tagasi juba teadlike ning pühendunud toetajatena. Samas soodustada fännide sellist tiivasirutust ja haaret, et neid ei mõjutaks pahelisus ja labasus ning nad ei muutuks äärmuslike vaadetega sõltlasteks. See on aga juba kultuuri küsimus nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses. Toetamine ei saa põhineda vastandumisel ega vihal. Toetamine on iseenesest juba plussmärgiga, aga vastase alandamine ja temasse mitte-spordimehelik suhtumine teeb toetamisest äärmusliku ja miinusmärgiga nähtuse."

"Süvenedes äsjalõppenud turniiri publiku struktuuri, on meil kõik võimalused arendamaks suurepärast jalgpallipublikut. Staadionil domineerisid just need, keda me sinna ka iga päev ootame – perekonnad, särasilmsed noored ja lapsed. Tribüünidel kumas heatahtlikkuse oreool ning finaalmäng näitas, et publik oli teadlik ja vaatamata meie meeskonna mitteosalemisele loodi kõigi asjaolude koosmõjul endale haarav vaatemäng."

Täispikka kommentaari saab lugeda siit.