Üheks Eesti andekamaks nooreks ründajaks arvatud Albert Prosa hangib praegu veel kogemusi Meistriliigas, ent seab enda tulevikusihid arusaadavalt kaugemale.

Tänavuse hooaja alguses Tartu esindusklubi Maag Tammeka tugevaimasse meeskonda jõudnud alles 17-aastane Prosa alustas oma jalgpalliteed aastaid vanemate poistega koos treenides.

Praeguseks on noormees jõudnud ülikoolilinnast Eesti noortekoondisse ning pälvinud paljude jalgpallihuviliste tähelepanu. Siiski ei jää ta oma tänavuse hooajaga päris rahule ning peab seda eelkõige kohanemisaastaks.

Soccernet.ee-le antud intervjuus räägibki Prosa oma senisest karjäärist, tulevikuplaanidest, käesolevast hooajast ja samuti eesseisvast U19-koondise EM-valikturniiris, kus vastasteks Horvaatia, Belgia ja Kasahstani eakaaslased.

Räägi natuke enda arenguteest jalgpallurina. Millal ja kus Sa alustasid, millistes võistkondades ja milliste treenerite käe all oled mänginud ning mis on Sinu senised suurimad saavutused?
Alustasin umbes kui olin 6-aastane ja läksin mängima jalgpalliklubisse Merkuur. Seal minu vanusegruppi polnud ja ma tegin trenni poistega, kes olid minust viis aastat vanemad. Esimene treener oli Mitrafanov. Merkuuris olin ma umbes kaks aastat, siis läks treener ära ja võistkond läks teise treeneri käe alla. 1999. aastal kutsus sõber mind Tammekasse, siin oli minu vanusegrupp ka ja Tammekas ma olengi siiamaani.

Tammekas oli esimene treener Aare Laas, temaga võitsime 1999. aastal Kokkola Cupi ja palju võistlusi Eestis oma vanusegrupis. Pärast teda tuli treeneriks Arnold Jädal, kellega olime Eesti meistrid 2003, võitsime Moskvas saaliturniiri ja paar korda ka Lätis. Vist 2004. aastal tuli treeneriks Norbert Hurt. Temaga arenesime edasi, võitsime 2006. aastal Dalecarlia Cupi ja samal aastal tulime oma vanuses ka Eesti meistriks.

Kas Sa arvad, et Merkuurist Tammekasse üleminek oli õige tegu?
Kindlasti, sest Tammekas oli rohkem võimalusi areneda.

Millised on Su tugevaimad küljed jalgpallurina, mida peaksid arendama?
Tugevamad küljed on mängulugemine, väljakunägemine ja olen piisavalt kiire. Nõrgad on peaga mäng ja nagu sel hooajal välja tuli, siis ka võimaluste realiseerimine ei ole kõige parem, selle kallal tuleb tööd teha.

Kui olulisel kohal Sinu elus hetkel jalgpall on? Kui tihti Sa trenni teed ning kas lisaks klubitreeningutele treenid ka individuaalselt?
No trennid on iga päev peale puhapäeva. Individuaalselt teen ikka peale trenni jõudu ja kõksin.

Sa oled oma debüüthooajal Meistriliigas senimaani teinud 13 mängu ja täpne oled olnud kahel korral, kuidas praeguse seisuga enda hooajaga rahul oled?
Ei ole rahul, sest väravaid on vähe ja võimalusi on olnud piisavalt, et rohkem lüüa. Palju on olnud selliseid hetki, kus olen eksinud, kuigi tavaliselt löön ära. Aga ega midagi, proovin seda seisu parandada. Tuleb kõvasti tööd teha, siis tulevad ka väravad.

Üldiselt läks see hooaeg ikkagi selle peale, et kohaneda Meistriliiga tempoga, sest vahe on ikka suur, isegi võrreldes Esiliigaga.

Aga mis Sa arvad, miks oled sel hooajal eksinud nendes kohtades realiseerimisega, kus Sa tavaliselt ei eksi?
Võib-olla pinge oli suurem kui tavaliselt, uus võistkond ka. Olen terve elu mänginud ühes võistkonnas ja ma tundsin ennast seal väga hästi ja kindlalt.

Kas oli hirm ka minna täiesti uude meeskonda mängima?
Ei olnud. Teadsin, et saan hakkama. Seal on palju noori, kes tulid Esiliigast ja nende jaoks oli ka Meistriliiga täiesti uus tase.

Kuidas praegu Maag Tammeka senise hooajaga rahul oled, miks hooaeg suuremas jaos on ebaõnnestunud, kus on probleemid?
No kui ausalt öelda, siis praegu on kuues koht õige. Meeskond on noor, paljud mängisid esimest aastat Meistriliigas ja meil ei olnud piisavalt kogemusi. Aga kui järgmisel aastal mängib sama meeskond ja tuleb veel paar kogenud mängijat, siis oleks reaalne võimalus mängida hästi Eesti tippklubidega, sest võistkonnal on potentsiaali ja duublis on piisavalt häid mängjaid, kes saaksid sellel tasemel hakkama juba järgmisel aastal.

Sinule ja Olari Perlinile on ründajate vähesuse tõttu sel hooajal erinevates liigades väga suur koormus langenud. Kas koormused ehk liiga kõrged ei ole?
Ikka on raske mängida kahes liigas ja kohe uuel tasemel, aga peab harjuma, sest selline see jalgpallielu ongi. Näiteks laupäeval on mäng, lähed Tallinnase, mängid seal, siis tuled Tartusse ja järgmisel päeval on mäng Esiliigas.

Kui kaua sa Maag Tammekas mängida kavatsed, kas Sa usud, et võiksid sealt pääseda välismaale või pead enne liituma Eesti transiitklubi FC Floraga?
Kui kaua, seda ma ei tea, sest järgmisel aastal lõpetan kooli ja siis vaatan - võib-olla jään edasi õppima Tartusse või lähen Tallinnasse, ei tea täpselt. Tartust on väga raske välismaale saada, sest meeskond ei ole Meistriliigas üks parematest ja ikka on Florast või Levadiast palju kergem välismaale saada. Aga meeskond võib juba järgmisel aastal ise näidata, mida ta suudab. Tähtis on, et klubil oleks piisavalt finantse, et meeskonda toetada.

Kas kooli kõrvalt on raske ka sellisel tasemel jalgpalliga tegeleda?
Ikka on natuke raske, sest ärkad tavaliselt kell 7, koolist saad tagasi umbes kell 3. Kui esindusmeeskonnal on trenn, siis see hakkab kell 4, nii et peab kohe pärast kooli trenni minema. Pärast trenni jõuad koju alles õhtul ja siis peab veel õppima ka.

Hetkel oled Sa alles noor ja arenev jalgpallur, aga mis sa arvad, kuidas Su karjäär võib areneda - kas jäädki ainult Eestis tegijaks ja Maag Tammeka Su võimete laeks või suudad end ka kõrgemal realiseerida?
Ma arvan, et kui teen kõvasti tööd, siis miks mitte minna mängima välismaale. Aga loomulikult ei saa kunagi ennustada, mis sind tulevikus ootab. Väga tähtis, et oleks vähe vigastusi ja õnne on ka vaja, sest Eestis ei käi väga palju välismaa agente, kes mänge jälgivad, ja kui sul õigel ajal mäng välja ei tule, siis kaotadki oma võimaluse.

Millal Sa loodad siirduda välisklubisse, mitme aasta pärast?
Ausalt öeldes ei ole ma mõelnud, mitme aasta pärast ma peaksin välisklubis mängima, aga juba 20-21-aastaselt tahaks mängida Eestist väljas.

Kus ja mis klubides Sa välismaal mängida sooviksid?
Unistus on mängida Inglismaal Premier League'is, sest seal on alati võitluslikud ja pingelised mängud. Minu arvates on see praegu üldse kõige tugevam liiga maailmas. Seda näitasid ka eelmise aasta Meistrite Liiga tulemused, kui kolm Inglise meeskonda olid poolfinaalis. Kui mängiks Inglismaal, siis arvan, et mulle meeldiks mängida igas Premier League'i klubis, aga lemmik on ManU.

Kas Sul on oma iidoleid suures jalgpallimaailmas?
Ei ütleks, et on iidolid, aga meeldivad sellised mängijad nagu Tevez, Rooney, Terry, kes võitlevad igas mängus lõpuni, ei karda võitlust ja on kindlasti ka targad.

Lisaks klubijalgpallile kuulud Sa ka Eesti U19-koondisesse, kus on hetkel kolm Eesti suurt ründelootust - Sina, Henri Anier ja Henrik Ojamaa. Kuidas Sa teid kolme võrdleks? Kellega Sulle endale kõige rohkem koos mängida meeldib?
Võrdlema mina meid ei hakkaks ja ei taha ka, sest igaühel on omad tugevamad ja nõrgemad küljed. Nad mõlemad on väga head mängijad ja vahet ei ole, kellega neist on vaja mängida. Ja ütleks veel, et on veel üks hea ründaja - Rauno Alliku, kes annab meeskonnale palju juurde.

Noortekoondise valikturniir on ukse ees ja üle pikkade aastate räägitakse võimalusest, et Eesti noortekoondis võiks sel sügisel oma valikgrupist edasi pääseda. Mida Sa pead koondise tugevusteks ja kui suureks Sa ise U19-koondise võimalusi pead?
Minu ja meeskonna eesmärk on proovida grupis kahe esimese hulka pääseda. Ma arvan, et võimalus on, sest meil on korralik võitluslik võistkond, kus on palju kiireid ja tehnilisi mängijaid. Sel aastal saime mängida heada võistkondade vastu, saime kogemusi ja nüüd on kindlasti lihtsam kui näiteks kaks aastat tagasi, mil me tulime väljakule ja ei teadnud üldse, mis tasemega võistkonnad meie vastu mängivad.

Millest Sinu arvates Eesti noormängijatel eelkõige puudu jääb, et jalgpallis kaugemale jõuda?
On juba väikesest peale vaja õigesti trenni teha ja et oleks hea ja tark treener, kes oskab koormuseid jagada ja mängija arengut jälgida.

Tingimused ei ole ka kõige paremad. Näiteks Tartus on ainult üks hea muruväljak, see on Tamme staadion, aga seal ei saa trenni teha ja peame seda tegema Põllu tänaval, kus muru pole kaugeltki hea. Talvel ja sügisel tehakse trenni kunstmurul, aga see ei ole ka väga hea variant, sest kunstmuru on ikka teine asi. Pind on väga kõva ja tekivad põlve- ja seljavigastused. Kukkudes on ka rohkem šansse vigastusi saada kui muru peal.

Loomulikult peab noori mängijaid ka kontrollima ja jälgima: mida nad söövad, mis kell magama lähevad, millega tegelevad vabal ajal. Aga see peab olema treenerite ja vanemate koostöö.

Kas Sa arvad, et selleks, et jalgpallis kaugele jõuda, peaksid Eesti jalgpallurid juba noorelt saama välismaale, nagu näiteks Henrik Ojamaa?
Jah ikka, see oleks väga hea variant, sest seal on palju parem areneda. Seal on hoopis teine tempo, iga nädal saad mängida hea võistkonna vastu, saad korralikult heades tingimustes trenni teha, sind jälgitakse ja õpetatakse.

Kes on Sinu arvates praegu Eestis suurima potentsiaaliga noored?
Kindlasti Ojamaa, Sander Puri, Anier ja paljud U19- ja U21-koondislased.

Mida pead kõige tähtsamaks selle juures, et saada heaks jalgpalluriks?
On vaja kindlasti annet, teha palju tööd, olla tugev nii füüsiliselt kui ka moraalselt ja uskuda, et sul tuleb kõik välja.

Mida Sa soovitaksid noortele poistele, kes alles alustavad jalgpalliga?
Et nad teeksid kõvasti trenni ja ei jätaks seda pooleli, sest tavaliselt kui poisid saavad 15-16-aastaseks, siis tekivad neil teised huvid ja paljud jätavad spordi maha.

Kas Sinul on ka selliseid hetki olnud?
Ei, minul pole selliseid hetki olnud.

Intervjuu lõpetuseks traditsiooniline küsimus, kas Sa vahel Soccernetti ka loed?
Ikka.

ALBERT PROSA
Sünniaeg: 01.10.1990 (Tartu)
Pikkus: 178 cm
Kaal: 77 kg
Asetus väjakul: Ründaja

Senine karjäär:

2008 - Tartu JK Maag Tammeka 14/2; Tartu JK Maag Tammeka II 15/6
2007 - Tartu JK Maag Tammeka III
2006 - JK Tammeka II Tartu 9/3
Tammeka 90