10. jaanuaril andis jalgpalliliidu presidendiks pürgiv Ragnar Klavan märku, et on esitanud avalduse EJL-i juhatusest tagasi astumiseks. Täna, enam kui kuu aega hiljem, on ta aga endiselt juhatuse liige, kuigi reaalselt ta selle töös enam ei osale.

“Juhatuses oldud aeg andis mulle väärtusliku sissevaate alaliidu toimimisse ning arusaama, mis vajab muutmist ja mida tuleks säilitada. Juhatusest taandumine on ajendatud isiklikust soovist keskenduda järgmistele sammudele, mille eesmärk on viia Eesti jalgpall järgmisele sportlikule tasemele - et avalduks Eesti jalgpalli tegelik potentsiaal ja majanduslik edu,“ põhjendas Klavan oma 10. jaanuari pressiteates seda, miks ta juhatusest taanduda otsustas.

Enam kui kuu aega hiljem on Klavani nimi aga endiselt juhatuse liikmena nii jalgpalliliidu kodulehel kui ka ametlikes registrites.

Vandenõud ei maksa selle tõiga tagant aga otsida - tegu on puhtalt juriidilise nüansiga. "Seaduse järgi nimetab ja kutsub juhatuse liikmeid tagasi üldkogu," selgitab Eesti Jalgpalli Liidu avalike ja koostöösuhete osakonna juht Eva Nõmme. "Kui juhatuse liige astub tagasi, saab teda vabastada see organ, kes ta sinna valis ehk üldkogu."

Seega tegi Klavan jaanuaris avalduse, mida saab arutada alles järgmisel üldkogul. Sellegipoolest on ta sisuliselt juhatuse liikme kohalt juba praegu taandunud. "Jalgpalliliit arvestas koheselt tema soovi mitte enam osaleda juhatuse töös ja taanduda," kinnitab Nõmme.

Teoreetiliselt on seega võimalik olukord, kus üldkogu kinnitab esmalt Klavani juhatusest lahkumise ja valib ta seejärel sinna uuesti tagasi. Järgmine üldkogu ja sellega koos ka presidendi valimine toimub eeldatavasti tänavu hiliskevadel. Täpse kuupäeva teatab Eesti Jalgpalli Liidu juhatus vähemalt 90 päeva enne üldkogu toimumist. Kui üldkogu peetakse viimastele aastatele tavapäraselt karikafinaalide päeval (24. mai), siis on sellekohast teadet oodata juba üsna pea: juba sel pühapäeval ehk 23. veebruaril jääbki 24. maini täpselt 90 päeva.