Rahvaliigas algab 11. hooaeg, see toob üle Eesti kokku 70 võistkonda. Esimest korda on A- ja B-tasandil nimesponsor Coolbet.

Rahvaliiga A-tasandil osaleb 29 ja B-tasandil 41 võistkonda. A-tasand on jaotatud viieks 5- või 6-liikmeliseks alagrupiks ning mängitakse kodus-võõrsil süsteemis. A-tasandil osaleb võistkondi üheksast Eesti maakonnast, enim on neid Harjumaalt (11) ja Tartumaalt (7). Alagruppide koosseisud leiab jalgpalliliidu koduleheküljelt.

B-tasandi 41 võistkonda on jagatud seitsmeks 5- või 6-liikmeliseks alagrupiks ning mängitakse samuti kodus-võõrsil süsteemis. Enim osalejaid (25) on Harjumaalt, seitse meeskonda pallivad kodumänge Tartumaal ning teised osalejad moodustuvad Läänemaa, Lääne-Virumaa, Võrumaa, Viljandimaa, Pärnumaa ja Raplamaa huvilistest. B-tasandi grupid leiab siit.

A-tasandil pääsevad veerandfinaali viie alagrupi võitjad, kellele lisanduvad alagruppide kolm parimat teise koha omanikku. B-tasandil jõuavad veerandfinaali alagruppide võitjad ja parim teise koha omanik.

Rahvaliigade eesmärk on kaasata jalgpalli neid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel - olgu põhjuseks liiga suur koormus meistrivõistlustel, oskused või lihtsalt soov pingevabas õhkkonnas jalgpalli mängida. Rahvaliiga olulisim printsiip on, et võimaluse saaksid kõik: iga küla või sõpruskond, kes soovib võistkonda välja panna, saab selle võimaluse. Kasutatavate väljakute nõudmised ei ole ranged - praktiliselt iga küla- või kooliväljak sobib. Sõltuvalt väljaku suurusest on korraga ühes võistkonnas väljakul 7 kuni 11 mängijat.