Mais algavas Rahvaliigas osaleb 171 võistkonda, mis purustab mullu püstitatud rekordi, kui kaasa tegi 144 võistkonda ja 2780 mängijat.

161 meeskonda jagati 16 alagruppi, kus kõik kohtuvad omavahel ühe korra. Igast alagrupist pääsevad edasi kohamängudele kaks paremat. Veidi teistsugune süsteem on Saaremaal, kus meeskonnad on jagatud kahte alagruppi. Naiste rahvaliigasse registreerus 10 võistkonda – siin on täpne võistlussüsteem selgitamisel.

"Täname südamest kõiki, kes on end kirja pannud! Huvi on meeldivalt suur ja eriti sümpaatne on mitmete väiksemate kohtade kaasalöömine," rääkis Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli juht Ants Juhvelt. "Rahvaliiga alagrupimängud algavad mais ning kestavad augusti lõpuni. Uuel nädalal avaldame ka esialgse kalendri, kuid meie süsteem on paindlik ja kohtumiste ajad saavad võistkonnad ise kokku leppida."

Vaata Rahvaliiga alagruppe siit.

Rahvaliiga eesmärk on kaasata jalgpalli mängima neid mehi, naisi ja noorukeid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel – olgu põhjuseks liiga suur koormus meistrivõistlustel, oskused või lihtsalt soov pingevabas õhkkonnas jalgpalli mängida.

Rahvaliiga olulisim printsiip on, et võimaluse saaksid kõik: iga küla või sõpruskond, kes soovib võistkonda välja panna, saab selle võimaluse. Oluline on ka see, et kasutatavate väljakute nõudmised ei ole ranged – praktiliselt iga küla- või kooliväljak sobib. Sõltuvalt väljaku suurusest on korraga ühes võistkonnas väljakul 7 kuni 11 mängijat. Kehtivad jalgpallireeglid, kuid suluseisu ei arvestata. Vahetused on vabad ja toimuvad keskjoone juures mängupauside ajal.

2010. aastal loodud Rahvaliiga on kiiresti populaarsust kogunud: kui avahooajal tegi kaasa 67, siis aasta hiljem juba 110 ning mullu 144 võistkonda.