Rahvaliiga alustab juba kuuendat korda ning sel aastal on oodata 165 võistkonda. Rahvaliiga on jaotatud kolmeks: meeste A ja B ning naiste Rahvaliiga.

A-tasandil pallivad sel hooajal 86 võistkonda, kes on jaotatud 11 alagruppi. B-tasandil mängib sel hooajal 68 meeskonda, naiste Rahvaliigas teeb kaasa 11 naiskonda. Naiskondadest neli asuvad Hiiumaal ning seitse mängivad mandril. Jalgpalliliit teatab alagruppide koosseisud hiljemalt kolmapäevaks, 15. aprilliks.

"A-tasandil pääsevad 32 meeskonda play-off mängudele, kelle seast selgub Rahvaliiga 2015 võitja," selgitas Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli juht Ants Juhvelt.

Rahvaliiga olulisim printsiip on, et võimaluse saaksid kõik: iga küla või sõpruskond, kes soovib võistkonda välja panna, saab selle võimaluse. Oluline on ka see, et kasutatavate väljakute nõudmised ei ole ranged - praktiliselt iga küla- või kooliväljak sobib. Sõltuvalt väljaku suurusest on korraga ühes võistkonnas väljakul 7 kuni 11 mängijat.

Rahvajalgpalli liiga eesmärk on kaasata jalgpalli mängima neid mehi, naisi ja noorukeid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel - olgu põhjuseks liiga suur koormus meistrivõistlustel, vähesed oskused või lihtsalt soov pingevabas õhkkonnas jalgpalli mängida.

Rahvaliiga esimesed mängud peetakse juba aprillikuu lõpus, hooaeg kulmineerub finaaliga oktoobris.