Tänavuse hooaja meeste, naiste ning noorte rahvaliigade võistkondade registreerimise tähtaega pikendati vähemalt 12. aprillini. Seoses eriolukorrast tingitud võistluspausiga saavad kõik meeste rahvaliiga võistkonnad endiselt registreeruda ka väikestele karikavõistlustele.

Seonduvalt koroonaviiruse pandeemiaga pole jätkuvalt teada, millal sporditegevus Eestis jätkub. Rahvaliigades algab hooaeg mitte varem kui üks nädal pärast eriolukorra lõppemist.

Mängijad saavad oma litsentse allkirjastada, klubisse registreerida ning rahvaliiga klubi vahetada jalgpall.ee leheküljel ERIS-es. Mängijate ülesandmine võistkondadesse algab pärast võistkondade registreerimise tähtaja lõppu.

Rahvaliiga jaotub tavapäraselt A- ja B-tasandiks ning võistkondade asetused ja täpsem formaat selgub pärast registreerimise lõppu. Ühe võistkonna osavõtumaks on 100 eurot. Naiste ja noorte rahvaliigas osalemine on endiselt tasuta.

Rahvaliiga A-tasandist võttis mullu osa 35 võistkonda 781 mängijaga. B-tasandi võistlus tõi väljakutele 52 võistkonda 1045 huvilisega. Naiste rahvaliigas osales 13 naiskonda 234 mängijaga. Noorte rahvaliigas selgitasid eelmisel aastal võitja 16 võistkonda, kus mängis kokku 222 noort pallurit.

Rahvaliigade eesmärk on kaasata jalgpalli mängima neid mehi, naisi ja noorukeid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel - olgu põhjuseks liiga suur koormus meistrivõistlustel, oskused või lihtsalt soov pingevabas õhkkonnas jalgpalli mängida. Rahvaliiga olulisim printsiip on, et võimaluse saaksid kõik: iga küla või sõpruskond, kes soovib võistkonda välja panna, saab selle võimaluse. Kasutatavate väljakute nõudmised ei ole ranged - praktiliselt iga küla- või kooliväljak sobib. Sõltuvalt väljaku suurusest on korraga ühes võistkonnas väljakul 7 kuni 11 mängijat.