Sakslase Frank Bernhardti peatreeneriks määrav Tallinna Kalevi president Raimo Nõu on uueks hooajaks kokku panemas poolprofessionaalset meeskonda ning seab eesmärgiks klubi viie aastaga medalile viia.

Soccernet.ee vestis klubijuhiga pisut juttu, et uurida täpsemalt, mis Nõul plaanis on ning kuidas ta seda kõike ellu kavatseb viia.

Loodad Kalevi esindusmeeskonna eelarvet suurendada tänavusega võrreldes koguni viis korda. Kust saate nii suure rahasüsti?

Eks on selge, et kuna meie klubi põhineb jalgpallientusiastidel, kel endal rahalised võimalused puuduvad, siis sõltume väga palju sponsoritest. Oleme sisuliselt kuu aega aktiivselt otsinudki võimalikke toetajaid ja kui seni olid mitmed firmad äraootaval seisukohal ja sooviti oodata ära meie püsimajäämise selgumine, siis nüüd saame nende osas aktiivselt edasi liikuda.

Iseenesest oli Meistriliiga tänavune hooaeg väga huvitav. Nii loodame, et viimase nädala skandaalid sponsorite huvi ei kahanda ja saame vajaliku raha kokku. Täna on meil jämedalt kolmandik järgmise aasta esindusmeeskonna eelarvest koos.

Uueks peatreeneriks saab Sergei Ratnikovi asemel endine noortekoondiste juhendaja Frank Bernhardt. Kuidas jõudsite temani?

Eks jalgpalliringkond on väike ja kui me hakkasime esindusmeeskonna kriisi ajal mõtlema, kuidas olukorda muuta ja et üheks võimaluseks võiks olla uuel aastal treeneri osas värskendamine, siis kuulsime, et ka Frank kaalub võimalust jääda Eestisse. Nii sattusimegi ühel mängul kokku ja hakkasime ääri-veeri neid võimalusi kompama.

Mind sümpatiseeris see, et kui nii Sergei kui Frank on ennast tõestanud heade treeneritena, siis Frank mõtleb hästi aktiivselt ka erinevale turundustegevusele: kuidas ja milliste tegevustega siduda klubi noormängijaid esindusmeeskonnaga; kuidas olla sponsorite jaoks atraktiivsem; kuidas panna mängija mõistma, et Kalevi särgis mängimine on auasi ja suur vastutus jne. Need tegevused on Eesti spordis ääretult vajalikud ja täna ongi see meie suurim probleem, et me ei ole selles osas olnud piisavalt edukad.

Samas pean rõhutama, et Frank kaalus sobiva pakkumise korral ka välismaale liikumist ja meie arutasime samal ajal ka ise, et ehk jätkame Sergeiga, kes on kolm aastat trotsinud raskusi ja teinud meil igati head tööd ning et võiks proovida tema käe all Meistriliigas ka teist aastat.

Nii et veel nädal-kaks tagasi polnud siin midagi selget ja tegelikult pole me veel tänagi täitnud Franki poolt seatud kahest tingimusest üht: kui laupäeval suutsime tagada Meistriliigasse püsimajäämise, siis poolprofessionaalseks muutumine nõuab suuremat eelarvet, mida me ei ole suutnud täies mahus ellu viia, nagu ütlesin. Oleme seadnud tähtajaks novembri lõpu, kus peaks olema selge, kas eelarve saab kokku. Usun, et saame.

Kui palju jääb alles meeskonna praegusest koosseisust?

See jääb puhtalt Franki otsustada, kuid ta on käinud oktoobri algusest kõikidel mängudel ja on meie mängijate oskustega kindlasti kursis. Küll on selge, et Garreth Gunther läheb tagasi USAsse ja Ionel Armean läheb Aasiasse õppima. Tean, et mitmed mängijad on Frankile jätnud hea mulje, kuid kindlasti tuleb üksjagu muutusi.

Kas mõni täiendus on juba ka silmapiiril?

Arvan, et järgmisel aastal mängib meil kindlasti ka mõni ameeriklane ja ilmselt peaksime välismaalt tooma veel paar mängijat, sest Eesti mängijaturg ei ole veel nii lai ja meie oma noortesüsteem ei ole ka veel piisavalt mängijaid kasvatanud. Loodan muidugi, et Frank usaldab meie noori ja koostöös noortetreeneritega hakkavad nad üha rohkem oma noori esindusmeeskonda edutama. Arvan, et Juhan Lilleorg, Alex Sander Sepp, Mike Kõiv ja mõned teised noored võiksid uuel aastal mängida senisest suuremat rolli.

Kindlasti tuleb meile mängijaid teistest Eesti klubidest, kuid seda, kes täpsemalt, on veel vara öelda. Väga palju sõltub klubidevahelistest kokkulepetest, sest meie eelarves mängijate ostmiseks eraldi raha ei ole.

Kas olete juba püstitanud ka edasisi eesmärke või sihte?

Tänavu sai suure hädaga hooaja eel seatud eesmärk ehk püsimajäämine täidetud, mistõttu peaks justkui olema väga rahul. Nähes aga meeskonna mängu ja tulemusi esimeses ringis, siis võiks öelda, et 2013. aastal tabeli keskosa ründamine ei tohiks olla utoopiline. Nii et järgmisel aastal oleks viies koht väga hea, kuues koht normaalne ja seitsmes koht minimaalne.

Aga võtame samm-sammult ja esmatähtis on kindlustada klubi finantsstabiilsus ja tugevdada klubi igapäevast toimimist, et siis kaugemasse tulevikku vaadata. Olles Kuno Tehvast veidi tagasihoidlikum, siis seame eesmärgiks jõuda viie aastaga medalini.