Eesti rannajalgpalli esimene ametlik hooaeg koostöös EJL-iga möödus edukalt, kui selgitati välja riigi meister ning tuleristsed sai rahvuskoondis.

Artikkel avaldatud ka oktoobrikuises Jalkas.

Juuni alguses stardipaugu saanud kuueetapilised Eesti meistrivõistlused kulmineerusid augusti keskpaigas FC Betooni võiduga. Tegus suvi oli ka rannavuti Eesti koondisel, kes tegi oma rahvusvahelise debüüdi Marseille's toimunud MM-valikturniiril.

„Oskan öelda vaid, et väga super suvi oli, kuna Eesti Jalgpalli Liiduga (EJL) tegime koostööd alles esimest aastat. Kaks liigat – meistriliiga ja harrastusliiga - õigustasid end täielikult ning sama süsteemiga jätkatakse kindlasti ka järgmisel suvel,“ räägib Eesti Rannajalgpalli Liidu (ERJL) juhatuse liige Kari-Andri Kask.

Meediahuvi uue suvise ala kohta on olnud seni leige. Peamiselt pühenduti vaid erinevate tasemete tutvustamisele, millest EJL võttis enda kanda Meistriliiga tutvustamise. Vähest meedia- ning sellega kaasnevat publikuhuvi püütakse kaotada muruvuti staaride toomisega liivale – see süsteem töötab välismaal juba väga edukalt.

„Võrreldes näiteks võrkpalliga tavainimene selle spordiala staare ei tea, aga praegu Prantsusmaa rannajalgpallikoondisega tegelevat Eric Cantona'd teatakse. Sellel alal ei pruugi ta olla parim mängija, kuid toob huvi ala vastu juurde,“ toob Kask näite endise Manchester Unitedi staari näol.

Eestis on rannajalgpalliga tegelema hakanud endistest muruvuti mängijatest Risto Kallaste ja Toomas Krõm, kes aga koondises ei mängi. Rahvusmeeskonda annavad kõige rohkem mängijaid Energy FM/ Kalju, Betoon ja Soho ning seejuures on suur osa neist palluritest praegugi jalgpalli Esiliigas tegevad mängijad.

„EJL-iga on meil kokkulepe, mille alusel Meistriliiga mängijad rannajalgpallis kaasa ei löö ning sellega anname me mängijatele valikuvõimaluse valida ise ala, millega tegeleda,“ selgitab Kask.

Suvel tuleristsed saanud Eesti rahvuskoondist juhendab Nõmme Kalju esindusvõistkonna peatreener Fredo Getulio Aurelio, kelle tööga on rahul nii rannajalgpalli edendaja Kask kui ka koondise ja Kalju mängija Andrus Mitt, kes leiab, et valitsevale Euroopa meistrile Ukrainale 1:3 kaotamine ning MM-valikturniirilt väljalangemine polnud üldsegi paha saavutus.

„Enne Prantsusmaale minekut saime umbes kolm nädalat koos harjutada, kuid Marseille's ei vedanud meil absoluutselt loosiga. Natuke aega pidasime ukrainlaste survele küll vastu, kuid siis vedas füüsis alt,“ nendib Mitt, lisades: „Getulio on selline mees, kes teab, kuidas asjad käivad. Individuaalselt treenisin hoopis teistmoodi kui koondisega, kuid tema tõi sisse teistsugused taktikad, trikid ja nipid, nagu neid Brasiilias tehakse. Koondis tuli kokku enne Eesti meistrivõistluste viimase etapi toimumist ning hiljem olid sellel etapil mänginud koondislased küll märgatava sammu edasi astunud.“

Miti arvamusega ühtib ka Kask: „Getulio on sellele ametile ainuõige mees, sest brasiillasena on ta selle alaga tegelenud juba aastaid, kuid on ju teada, et Brasiiliast ongi rannajalgpall pärit.“

Kuhu võib Eesti rannajalgpall jõuda? Kui Kask rääkis ajakirjale Jalka kaks numbrit tagasi, et Eesti koondisest võiks saada olümpiavõitja, siis Mitt jääb oma arvamusega hetkel tagasihoidlikumaks: „Võib-olla Euroliiga võitjale Portugalile ja teistele tugevamatele vastu ei saa, kuid tagumise poole meeskonnad nagu Poola ja Šveits on kindlasti võidetavad.“

Eesti koondisel avaneb võimalus regulaarselt teiste riikidega mõõtu võtta juba järgmisel aastal. Nimelt on plaanis siis Euroliigast osa võtma hakata. Räägitud on ka klubidele rahvusvahelise liiga loomisest, mis hõlmaks nii Balti riikide kui Soome, Rootsi ja Norra tiime, kuid hetkel on see tulevikumuusika.

Sellel suvel pallisid Eesti klubid Balti Karikavõistlustel, kus Energy FM/JK Kalju ja Betoon leppisid mõlemad oma alagrupi viimase kohaga. Kask selles suurt tagasilööki Eesti rannajalgpallile ei näe: „Klubid polnud Balti Karikavõistlustel kaugeltki parimas koosseisus, kuid vähemalt saadi sealt hea õppetund. Järgmisel aastal toimub turniir uuesti ning siis on eestlased palju motiveeritumad.“ Kask ei jätnud märkimata, et teatud aspektides edestab Eesti rannavutt lähinaabrite omi: „Süsteemi poolest on Eesti naabritest pika puuga ees. Näiteks pole Lätis ja Leedus mängijatele mingeid piiranguid.“

Eesti rannajalgpalli arendamiseks käib hetkel usin töö sisehalli avamise nimel. Wismari tänava sisehalli haldajatega on praktiliselt kokkuleppele jõutud ning talvel asutakse selle sisustamiseks projekti tegema. „Kindlasti saab sisehalli teema talvel väga aktuaalseks ja ERJL teeb omalt poolt kõik selleks, et see tehtud saaks,“ võtab Kask asja kokku.