Risto Kallaste: saltoaudi idee tuli Roman Ubakivilt (0)
Eesti jalgpallist kirjutav Itaalia blogi tegi pika intervjuu kunagise Eesti koondislase Risto Kallastega. Intervjuus räägiti põhiliselt Kallaste legendaarsetest saltoautidest, kuid ka Eesti koondise mängudest eelmise sajandi lõpus, tema isiklikust klubikarjäärist ning praegu Nõmme Kaljus mängivast pojast Kenist.
36-korda Eesti koondist esindanud Kallaste kasutas esimest korda oma kuulsaks saanud saltoauti 1993. aastal Itaalias peetud MM-valikmängus. Palluri sõnul oli saltoaudi kasutamise põhjuseks see, et tegu oli parima viisiga palli audist võimalikult kaugele viskamiseks ning teguviis oli vastase jaoks ootamatu.
Kallaste lisas, et idee selle kasutamiseks tuli kunagise Eesti koondise peatreeneri Roman Ubakivi käest.
"Harjutasime seda natuke ka treeningutel. Me valmistusime selleks, mitte ei tulnud hetkeemotsiooni pealt. Idee tuli toonaselt Eesti koondise treenerilt Roman Ubakivilt. Ta küsis, kas keegi meist on võimeline saltoauti tegema," meenutas Kallaste.
"Paljud meist katsetasid, kuid ma ei mäleta praegu, kes täpsemalt. Igatahes tänu oma akrobaatilistele omadustele näitasin parimaid tulemusi ning seejärel Roman kinnitas, et mina proovin. See oli tegelikult standartne salto, lihtsalt pidin palli käes hoidma."
Teist korda ei lubatud
Kallaste sõnul ei inspireerinud teda selleks keegi ja see oli puhtalt nende omaalgatuslik käik. Toonase Itaalia mängu kohta lausus ta, et vastased olid sellest väga üllatunud ja kui Kallaste üritas teist kordselt sama nippi kasutada, keelas kohtunik selle ära, kuigi mängija sõnul ei tohiks seal midagi reeglitevastast olla.
"Esialgu ei öelnud ta (kohtunik) midagi. Kui üritasin teist korda sama teha, siis ta ei lasknud seda läbi, põhjendades, et ta ei tea, kas selline asi on lubatud. Seega otsustas ta selle keelata. Üritasin seda ka hilisemates mängudes teha, kuni Roman ütles mulle, et see on jalgpalliametnike poolt keelatud," tõdes pallur.
"Vaadates, kuidas see tehtud oli, ei saa ma aru, miks saltoaut keelati. Kui pall väljakule visati, olid jalad joone taga ning pall pea taga - täpselt nagu normaalsel audisisseviskel."
Kallaste saltoaut tekitas Itaalias imestust.
Periood Taanis ja karjääri varajane lõpp
Lisaks tuli intervjuus välja, et tema kõrge resultatiivsuse põhjuseks Taani kõrgliigaklubis Viborg oli see, et varem kaitsjana tuntust kogunud Kallaste pandi treeneri käsul ründesse mängima. "Viborgis ei mänginud ma esialgu mitte kaitses, vaid poolkaitses. Me olime ühes mängus kaotamas ja treener märkas, et meil ei ole ühtegi ülemist poolkaitsjat ja küsis, kas ma sooviksin ise seal mängida."
"Pärast seda vangerdust me viigistasime mängu. Ta mõistis, et ma suudan seal kasulik olla ning seetõttu mängisin edaspidi number kümne positsioonil alumise ründajana ja lõin hooajaga seitse väravat," rääkis Kallaste välisklubis pallimisest.
"Pärast oma viimast koondisemängu, 0:0 viik Türgiga 1996. aastal, lõpetasin puusavigastuse tõttu karjääri," avalikustas praeguseks 42-aastane Kallaste, miks ta sajandi lõpuaastatel suhteliselt noorena mängimise lõpetas ja 1996-1999 tippjalgpallist eemale hoidis. Hiljem esindas mees ka mõnda aega FC Kuressaaret.
Hiljem mängis mees Kallaste ka kunagistest koondise mängijatest koosnenud klubis "Eesti koondis", mida ta hindas suurepäraseks kogemuseks: "Seal oli väga sõbralik õhkkond, kõik kunagised koondislased olid sinna kokku kogunenud. Meil oli samuti vanim Eesti keskväljamootor Tarmo Rüütli, Jaanus Veensalu (6-kordne Eesti koondislane) ja palju teisi, kellega kasvasin üles."
Loe inglisekeelset täispikkuses intervjuud Risto Kallastega siit!
