Sel talvel FC Levadiast lahkunud ning tõenäoliselt taas Keila JK-ga liituv ründaja Henry Rohtla andis Soccernet.ee-le lühiusutluse, kus vaagis nii oma aega Levadias kui ka tulevikuplaane.

24-aastane Rohtla veetis Levadias kaks aastat, kuid suure osa sellest ajast mängis mees Levadia duubeltiimi ridades, saades Premium liigas mänguaega vaid episoodiliselt.

"Esiteks ma tahan tänada kogu FC Levadiat, kes andis mulle võimaluse maitsta profijalgpalluri elustiili. Sain palju uusi sõpru ja tuttavaid. Sain reaalselt aru, mida tähendab mängida jalgpalli profina," tänas Rohtla klubi saadud võimaluse eest.

"Olen neile selle eest tänulik! Eriline tänu läheb Argo Arbeiterile, kes õpetas mind nii jalgpallurina kui ka inimesena elus paremini toime tulema. Ta on väga hea treener! Loodan, et ühel päeval saab temast FC Levadia esindusmeeskonna peatreener."

Miks ei suutnud sa Levadias teha korralikku läbimurret?

"Kindlasti on seal palju erinevaid faktoreid. Näiteks mängis suurt rolli see, et Levadia mängib alati esimese koha peale. Tuuakse sisse palju võõrleegionäre ja konkurents on kõva. Minul kui nii-öelda noormängijal oli kogemuse poolest raske ennast pinnale mängida. Kui su võistkonnas on mitmeid A-koondise mängijaid ja enamik teistest on noortekoondislased, siis on võimalik, et treeneritel langeski tihti otsus nende kasuks just minu kogenematuse tõttu.

Aga mäletan, kui sain FC Flora vastu A. Le. Coq Arenal 15 minutit enne lõppu peale. See oli minu jaoks suur mäng, pealtvaatajaid oli ligi 2000. Pinge oli peal, aga ma sain hakkama. Andsin (Igor) Subbotinile ideaalse krossi jala peale ja ta lõi selle latti.

Mõni hetk hiljem oli mul suurepärane võimalus viis minutit enne lõppu lüüa võiduvärav. Ilmselt ülepingest tingituna tegin vale otsuse, läksin võrku puruks lööma ja ei tabanud palli väga hästi. Teine säärane olukord oli uuesti Flora vastu Kadriorus. Sain jälle oma võimaluse kümme minutit enne mängu lõppu. Taaskord oli mul võimalus ära lüüa, aga seda teha ei suutnud.

Usun, et kui ma oleks need võimalused realiseerinud, oleksin saanud palju enesekindlust juurde ja ka treenerid oleks mind rohkem usaldanud. Mingi aeg oli motivatsioonipuudus, kuna oli välja kujunenud kindel põhituumik. See on ka arusaadav, kui treeneri valitud mehed, kes väljakule lähevad, toovad kolm punkti ära. Miks peaks ta siis seda tuumikut muutma? Ma sain omad võimalused, aga kindlasti väärisin rohkem kui 97 minutit kahe hooaja peale."

Millised on su tulevikuplaanid?

"Tuleb tõdeda, et palju asju määrab siiski selles mängus raha. Sa võid öelda küll, et ega sa siis raha pärast mängi, aga kuna vanus on vaikselt sealmaal, et on vaja hakata oma elu rajama, siis on raske niimoodi edasi minna ja tuleb hakata otsuseid tegema. Kuna Levadia minuga lepingut pikendada ei soovinud, siis otsustasin aja maha võtta ja natukene ringi vaadata. Olen saanud mõningaid pakkumisi, aga kooskõlas enda pere ja lähedastega pole ma neid vastu võtnud. Hetkel olen täiskohaga taipoksi klubi tegevjuht ja treener. Hobi korras on plaanis hakata mängima teises liigas oma vana klubi Keila JK eest. Kuna mu kohustused seoses taipoksi klubiga on kuni mai lõpuni, siis on natukene lahtine, mis ajast ma täies mahus hakkan treeningutel ja kõikidel mängudel kaasa lööma.

Tänasel päeval ei ole Keila JK-ga leping allkirjastatud, kuid neil on suured ambitsioonid ja algavaks hooajaks komplekteeritud perspektiivikas võistkond. Me oleme rääkinud Keila JK tegevjuhiga ja ta on kursis minu kohustustega kuni mai lõpuni. Tahan teha ühte asja ja korralikult."