Esimene koduse vutihooaja alguse kuulutaja - superkarikafinaal - on sisuliselt ukse taga, uued kohtunikud on koolitatud, ent kas ka treenerid, mängijad ja publik on novembrikuuni vältavaks jalgpallipeoks teoreetiliselt valmis?

Täpselt nagu enne rannahooaja algust tuletatakse Eesti rahvale meelde, kuidas kaitsta end liigse UV-kiirguse eest või kuidas käreda pakase korral hoida oma mootorsõiduki tervist, toome meie Teieni mõned tähtsad või muidu huvitavad nüansid jalgpallireeglistikust.

Kas Sina, hea lugeja, oskad arvata, mitu reeglit võiks olla ühel maailma populaarseimal spordialal? Ei tea, pole viga. Tead, oled tubli. Õige vastus on igatahes 17.

Lisaks olgu öeldud, et alljärgnev valik on loomult subjektiivne ning kõik toodud sõnastused ei vasta üks-üheselt reeglitele, kuid on sisult tõesed.

Nopped reeglitest ja/või nende juurde kuuluvatest Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) otsustest:

1. reegel – jalgpalliväljak

• Erinevalt üldlevinud arusaamast on karistus- ja väravaala mõõtmeteks tegelikult vastavalt 16,5 (mitte 16)ja 5,5 (mitte 5) meetrit.
• Reklaami paigaldamine väravatele, võrkudele, lipupostidele ja lippudele on keelatud.
• Kui puruneb värava põikpuu, katkestatakse mäng seniks, kuni see on parandatud või asendatud. Kui parandamine ei ole võimalik, siis mäng tühistatakse.

2. reegel – pall

• Mängupalli kaal peab kohtumise alguses jääma vahemikku 410-450 grammi (mängu kestel võib näiteks vettida ja muutuda raskemaks), ümbermõõt 68-70 cm ning palli rõhk mahtuma 0,6-1,1 atmosfääri piiresse.

3. reegel – mängijate arv

• Mängu ei saa alustada, kui ühes võistkonnas on vähem kui seitse mängijat, kuid 7 vs 11 võib.
• Varumängija peab sisenema platsile keskjoonelt, väljavahetatud mängija võib aga lahkuda ükskõik kust.
• Enne mängu avalööki eemaldatud mängijat võib asendada üksnes varem esitatud varumängijaga, kuid selle võrra väheneb pingil istuvate pallurite arv.
• Mängu ajal võib tehnilises alas (või selle puudumisel lihtsalt väljaku ääres) seista ja juhiseid jagada korraga ainult üks võistkonna ametnik (treener, arst, kes iganes).

4. reegel – mängijate varustus

• Kohustusliku põhivarustuse hulka ei kuulu väravavahikindad ega jalgpallisaapad (kohustuslik on küll jalanõude kandmine, ent näiteks ka tennised on täiesti lubatud).
• Reklaam on lubatud ainult särkidel. Ometi, kui meistrivõistluste juhend ei keela, siis näeme reklaami tihti ka pükstel.
• Särkidel peavad olema varrukad - korvpallisõbrad, jätke oma maikad koju.

5. reegel – kohtunik

• Kohtunik võib muuta oma otsust, kui ta leiab, et see oli vale või teeb seda vastavalt oma äranägemisele abikohtuniku nõuandel, eeldusel, et ta ei ole mängu taasalustanud või lõpetanud mängu.

6. reegel – abikohtunik

• Erinevalt vea või suluseisu korral (kus võib kasutada edu printsiipi), ei tohi audis käinud pallile mingil juhul läbi sõrmede vaadata, vaid abikohtunik peab seisma lipp üleval niikaua, kuni peakohtunik on seda märganud ja reageerinud.

8. reegel – mängu alustamine ja taasalustamine

• Mängu eel visatava „kulli ja kirja“ võitja saab valida, kuhu väravasse ründab, mitte palli.

11. reegel – suluseis

• Mängija on suluseisus, kui ta on vastasvõistkonna väravajoonele lähemal – ükskõik, mis kehaosa, väljaarvatud käed -, kui pall ja eelviimane vastane.

12. reegel – vead ja rikkumised

• Käega mängimise eest saab otse punase kaardi anda vaid kaitsva meeskonna mängijale – värava või ilmselge väravavõimaluse ärahoidmise eest.
• Juhul, kui kaitsja üritab käega takistada väravat, ent värav saavutatakse ikkagi, ei saa talle anda punast kaarti.
• Võistkonna kaptenil ei ole mingit eristaatust ega privileege, kuid temal lasub vastutus oma võistkonna käitumise eest.

13. reegel – karistus- ja vabalöök

• Kui väravavaht mängib karistusalas palli reeglitevastaselt (tagasisöödud jms) käega, määratakse alati vabalöök, mitte penalti (ehk karistuslöök). 
• Kui karistus- või vabalöök lüüakse otse oma võistkonna väravasse, määratakse vastasvõistkonna kasuks nurgalöök.
• Vabalöök tuleb sooritatada uuesti juhul, kui kohtunik unustab tõsta käe (kätt tuleb hoida üleval, kuni pall on mängust väljas või mõni mängija seda puutub) näitamaks, et tegemist on vabalöögiga ja pall lüüakse otse väravasse.
• Vilega lahtimängimist on õigus paluda ainult ründaval meeskonnal.

14. reegel – penalti

• Hoojooksu ajal võib pettemanöövreid teha, ent kui tugijalg on maha pandud, tuleb kohe palli lüüa.
• Lööja peab olema fikseeritud. Juhul, kui fikseeritud on näiteks mängija nr 8, aga lööb nr 11, siis on tulemuseks kollane kaart ja vabalöök.
• Lööja ei tohi palli puutuda teist korda enne, kui seda on teinud mõni teine mängija. Teisisõnu, postist või latist tagasipõrkunud palli ei tohi lööja ise väravasse lüüa (ega üldse puutuda).
• Penaltit saab määrata ainult juhul, kui pall on mängus. Karistus- või vabalöögist lahti löömata pall ei ole mängus.

15. reegel – küljesissevise

• Kui korreketselt sooritatud küljesissevise maandub audis, saab sama võistkond uue küjesisseviske õiguse.

16. reegel - väravaesine lahtilöök

• Väravaesisest lahtilöögist otse vastasvõistkonnale löödud väravat arvestatakse, omaväravat mitte – järgneb nurgalöök.

PS! Kajastamata jäid reeglid number 7 (mängu kestvus), 9 (pall mängus ja mängust väljas), 10 (tulemuse arvestamine) ning 17 (nurgalöök), kuna neist polnud ka parima tahtmise korral midagi märkimisväärset välja tuua.

Allikad: Mängureeglid, Lisainstruktsioonid reeglitele (EJL-i kodulehelt) ja Tartu kohtunike kool 2013.